Klõpsake allolevatele teemadele, et näha küsimusi, mis konkreetse teemaga seonduvad, või kirjutage otsikasti märksõna.
– Mõistekirjete kohta käivad küsimused (23)
Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.
Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.
Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.
Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:
Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:
Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.
NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.
Enne uue mõistekirje lisamist veenduge, et tegutsete Ekilexis õiges rollis (enda terminibaasi muutja või omaniku rollis). Sel moel loote uue kirje õigesse terminibaasi. Rollide ja nende vahetamise kohta lugege lähemalt siit.
NB! See õpetus käib uue mõistekirje loomise kohta. Seda, kuidas olemasolevasse mõistekirjesse uut terminit lisada, vaadake siit.
1. Minge Ekilexi avalehelt terminoloogide otsingusse või valige menüüst “Terminoloogid“.
2. Valige loetelust “Valitud sõnakogud” kõik sõnakogud. See on oluline, et süsteem oskaks lisatavat terminit teiste terminibaaside infoga võrrelda.
Kõiki sõnakogusid aitab valida nupp “Vali kõik”.
3. Vajutage üleval sinisel ribal nuppu “Uus mõiste”.
4. Trükkige soovitud termin väljale “Termin” ning veenduge, et sõnakogu ja lisatava termini keel oleks õiged. Seejärel vajutage “Lisa termin”.
5. Kui sama kujuga termineid juba leidub Ekilexi sõnastikes ja terminibaasides, kuvab süsteem teile sama kujuga terminid (praegune näide on piht) ja nende kirjed, mis on teistesse sõnastikesse ja terminibaasidesse lisatud: sama kujuga sõnal võib olla eri tähendusi.
Tehke linnuke selle tähendusega termini ette, mis sarnaneb teie omaga enim.
Praeguses näites soovin lisada terminit piht, kuid mitte vöökoha või raudklambri tähenduses, vaid ülestunnistamise mõttes. Niisiis teen definitsioonide põhjal otsuse, milline tähendus minu omaga kõige paremini sobib.
NB! Mõnikord võib juhtuda, et lehel toodud kirjetel puuduvad definitsioonid. Sel juhul näete kogu kirjet, kui klõpsate nupule “Vaata tervet kirjet”. Siis avaneb soovitud kirje uuel vahelehel. Saate tutvuda muu teabega, mis kirjes on, ja selle põhjal otsuse teha.
Kui te ei leia sellelt lehelt ka pärast “Vaata tervet kirjet” nuppudel klõpsamist ühtegi sobivat tähendust, siis kirjutage aadressile kairi.janson@eki.ee.
6. Klõpsake sinisel nupul kirjaga “Loo uus mõiste”.
7. Uus mõistekirje on nüüd loodud.
Ekilexis saab ala- ja ülaindekseid lisada nupu „Lisa märgendus“ alt. Üla- ja alaindekseid saab lisada kõigile tekstiväljadele, kuhu on võimalik ise infot kirjutada: termin, definitsioon, kasutusnäide, märkus.
1. Kõigepealt peaksite minema hiirega soovitud välja peale, millele indeksit lisada soovite (nt termin). Peaksite vajutama tekkinud sinisele muutmisnupule.
2. Seejärel peaksite valima (märgistama) selle osa, mida üla- või alakirja panna soovite.
3. Pärast seda peaksite vajutama rohelisele nupule kirjaga „Lisa märgendus“.
4. Avanevast menüüst peaksite olenevalt soovist valima kas üla- või alaindeksi.
5. Seejärel peaksite vajutama „Salvesta“.
Siis ilmub soovitud üla- või alaindeks kirjesse.
Ekilexis saab mõistekirjesse lisada märkusi, millega saab mõiste, definitsiooni või termini kohta lisainfot anda. Kuna mõiste definitsioon peaks olema ühelauseline, sobib märkuseväljale üldjuhul ka selline teave, mida tahaksite definitsiooni järele teiseks või kolmandaks lauseks lisada.
Erinevalt definitsioonist võiksid märkused olla vormistatud täislausetena, mis algavad suure tähega ja lõppevad punktiga. Ühele märkuseväljale võib lisada mitu lauset. Igal märkusel võiks olla ka allikaviide: juhul kui tegu on allikast kopeeritud teabega, peaks viitama sellele allikale, kui aga märkuse on lisanud terminikomisjoni esindaja, peaks viitama komisjonile.
Märkusi saab mõistekirjes lisada kolme kohta.
Mõiste märkus
Mõiste märkuse väljale sobib enamasti teave, mis ei kommenteeri konkreetset terminit või definitsiooni ega selle sõnastust. Tegu on lisainfoga, mis annab teavet nähtuse (mõiste) kui sellise kohta. (Kui mõiste ja termini erinevused on teile ebaselged, siis vaadake selle kohta lähemalt siit.)
Mõiste märkust saab lisada plussmärgist, mis asub kirje kõige ülemises paremas nurgas:
Avanenud menüüst tuleks valida variant “Märkus”:
Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.
Definitsiooni märkus
Definitsiooni märkuse väljale sobib enamasti teave, mis kommenteerib definitsiooni või on sellega muul moel väga tihedalt seotud.
Definitsiooni märkust saab lisada, kui minna kursoriga definitsiooni teksti peale ning vajutada halli märkmepaberi nuppu:
Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.
Termini (ilmiku) märkus
Termini märkuse väljale sobib teave, mis kommenteerib terminit. Sinna võib kanda näiteks lisainfot selle kohta, kes termini esimest korda kasutusele võttis. Kui sama mõiste kohta on aga näiteks kasutusel kaks paralleelterminit, võib termini märkuste abil täpsustada seda, mis ringkonnas emb-kumb termin kasutusel on (juhul kui selline erinevus on teada).
Termini märkust saab lisada termini kõrval asuvast plussmärgist:
Avanenud menüüst tuleks valida variant “Ilmiku märkus”:
Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.
Võimalik on lisada ka mitteavalikke märkusi, mida väliskasutaja Sõnaveebis ei näe. Need tulevad kasuks siis, kui tegu on kommentaaridega, mis on mõeldud vaid terminibaasi koostajatele. Vaadake siit, kuidas mõistekirje väljade avalikkust muuta.
Definitsiooni saab lisada mõistekirje ülaosast mõisteplokist.
- Vajutage kas plussile kirja “Seletused” juures (nagu alloleval näitel) või plussile paremal ülaosas, valides sealt väärtuseks “Mõiste seletus”.
2. Kopeerige või kirjutage soovitud definitsioon avanenud akna tekstiväljale.
3. Valige definitsiooni keel.
4. Valige definitsiooni tüüp (terminitöös enamasti “definitsioon”).
Kui tahate teada, kuidas lisada allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon/autor on kas tõlkinud või loonud ise ühele/mitmele allikale tuginedes, klõpsake siia.
Mõistekirje tekstiväljadele (definitsioon, märkus, kontekst jm) saab lisada pilte. Need võimaldavad kirja panna erisümboleid sisaldavaid valemeid ja muud teavet, mida on tavapäraste tekstitööriistade abil keerukas sisestada.
Selleks, et valemeid lisada, peaks pilt olema varem internetti üles laadidud.
Pildi lisamiseks tuleb soovitud tekstivälja kastis vajutada sinist pildi lisamise nuppu (vt allolev näide). Seejärel tuleb kleepida aadressiväljale pildi avalik aadress. Kui kasutate näiteks pilveteenust, peab veenduma, et kopeeriksite just pildi avaliku jagamise aadressi.
Nii terminite kui ka mõisteploki (kirje ülemine osa, mis sisaldab definitsioone, seotud termineid ja valdkondi) juurde saab lisada sisemärkusi, mis ei muutu Sõnaveebis avalikuks. Sisemärkustesse saab kirjutada teavet, mida tahate jagada teiste terminibaaside koostajatega, kelle terminibaasis on sama kujuga termin.
Näiteks kui lisan sisemärkuse termini ükssarvik (idufirma tähenduses) juurde, ilmub see nii minu terminibaasi kirjesse kui ka sellise terminibaasi kirjesse, kus räägitakse mütoloogilisest olendist ükssarvikust.
Mõiste ja termini sisemärkust saab lisada nii enda kui ka teistesse terminibaasidesse (st see ei sõltu sõnakogu muutmisõigusest).
1. Sisemärkuse nupp asub terminite või mõisteploki juures paremal pool (kirja “ÕS selgitab” juures).
2. Avanevasse tekstiaknasse saab trükkida sisemärkuse. Sisemärkuse lisamiseks tuleb vajutada nuppu “Lisa”.
3. Sisemärkuse olemasolu kirjes näitab selle nupu juures olev punane täpike. Kui täpikese kõrval olevale noolele klõpsata, saab sisemärkust näha. Uuesti klõpsates saab sisemärkuse sulgeda.
4. Terminoloogide vaate detailotsingust on võimalik üles leida kirjed, kuhu olete sisemärkuse lisanud. Selleks tuleb minna detailotsingusse ja teha järgmised valikud.
NB! Esimesest tulbast peab olema valitud “termin” juhul, kui tahate leida termini juurde lisatud sisemärkusi. Kui lisasite sisemärkuse kõige üles, st mõisteplokki (definitsioonide juurde), leiate sellised kirjed üles, kui valite otsingus esimesest rippmenüüst “Mõiste”.
Ekilexis saab mitteavalikuks muuta ka neid välju, mis on muidu avalikud (termin koos selle juures oleva teabega, definitsioon, kasutusnäide jm). Lugege selle võimaluse kohta siit.
Terminibaasid on mõistepõhised, mis tähendab, et ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid (sünonüümid), sh paralleelvariandid ning terminid teistes keeltes.
Esimese termini peab sisestama siis, kui hakkate mõistekirjet looma. Seda, kuidas uut mõistekirjet luua, vaadake siit.
Kui soovite aga juba olemasolevasse kirjesse uut terminit lisada (ükskõik, mis keeles), peaksite vajutama mõistekirje ülaosas nupule “Lisa termin”. Lisatav termin võib olla nii muukeelne vaste kui ka eesti- või muukeelne sünonüüm.
Kindlasti ei tohiks sünonüüme või muid terminivariante kirjutada koos ühele ja samale terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa.
Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja.
Näide
Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.
- Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas.
- Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
- Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
- Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.
Et leida oma terminibaasist termineid, mis võivad olla ühel väljal koma, semikooloni või mõne muu märgiga eraldatud, võiksite kasutada järgmist otsingut:
Terminoloogide vaate detailotsing: termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk, näiteks:
Ekilex võimaldab märkida termini juurde selle usaldusväärsust. Usaldusväärsust märkides saab osutada näiteks sellele, kui kindel on komisjon selles, et lisatud termin on sobilik või tegelikult kasutusel. Kui termin on leitud näiteks vaid ühest (küsitavast) allikast, ent ei tundu esinevat mujal, võib selle juurde märkida madalama usaldusväärsushinnangu kui laiemalt levinud või komisjoni kinnitatud terminitele.
Usaldusväärsushinnanguid on viis (0 – madalaim, 5 – kõrgeim). Teha saab ka valiku “määramata”.
1. Usaldusväärsushinnangut saab lisada termini kõrval olevast plussmärgist.
2. Rippmenüüst tuleks valida “Ilmiku usaldusväärsus” ning seejärel numbrite seast valik teha.
3. Termini usaldusväärsushinnangut kuvatakse Ekilexis tähekestega.
Kõigepealt kirjeldame, kuidas saate näha kõiki oma terminibaasi kirjeid korraga.
Seejärel kirjeldame, kuidas saate näha kirjeid, mida just teie olete kindlas ajavahemikus muutnud.
Kuidas näen kõiki oma terminibaasi kirjeid korraga?
Kõiki mõistekirjeid korraga näeb siis, kui
- minna terminoloogide otsingusse,
- siniselt ribalt valida detailotsing,
- veenduda, et „Valitud sõnakogude“ alt on valitud soovitud terminibaas;
- esimesest rippmenüüst valida „mõiste“,
- teisest rippmenüüst valida „muutmise aeg“,
- kolmandast rippmenüüst valida „on varasem kui“,
- neljandast rippmenüüst valida homne kuupäev.
Kuidas näen just enda kindlas ajavahemikus tehtud tööd?
Kui soovite näha neid kirjeid, mida just teie olete kindlas ajavahemikus muutnud (või mille lisanud), peaksite lisama otsingukriteeriumiks ka muutja. See otsing annab kõige täpsema tulemuse just teie tehtud muudatuste kohta, kuna teie terminibaasides teevad tehnilisi muudatusi ka EKI leksikograafid ja terminoloogid.
- Kõigepealt peaksite detailotsingust valima soovitud ajavahemiku, nt “on hilisem kui” “1.11.2022”: kõik kirjed, mida olete muutnud pärast 1. novembrit 2022.
2. Seejärel peaksite lisama olemasolevale otsingule veel ühe otsivälja, klõpsates otsikasti kõrval halli taustaga alal plussmärgile (vasakpoone plussmärk).
3. Lisatud otsiväljal võiksite teha järgmised valikud:
- „looja/muutja“,
- „on“,
- trükkida enda nimi.
Selleks, et näha kõiki allikakirjeid, mida olete terminibaasis kasutanud, peaksite käituma järgmiselt:
- minema vasakul nurgas olevast menüüst allikate otsingusse,
2. valima siniselt ribalt detailotsingu,
3. esimesest rippmenüüst valima „allikas“,
4. teisest rippmenüüst valima „kasutatud sõnakogus“,
5. kolmandast rippmenüüst valima „on“,
6. neljandast rippmenüüst valima oma terminibaasi (näites Katsebaas),
7. vajutama „Otsi“.
Seejärel näete kõiki allikaid, millele teie terminibaasis on viidatud.
Klõpsake siia, et näha, kuidas saada teada, millises mõistekirjes olen konkreetsele allikakirjele viidanud.
Selles terminibaasis, mille olete loonud või mille muutmise õigus teil on, saate kirje koostajaid vaadata logist. Logi asub mõistekirje üleval paremas nurgas.
Logis on üsna palju tehnilist informatsiooni. Logisse süvenedes aga võib näha, et seal kajastub info ka selle kohta, kes on kirje iga välja loonud. Kõige alla kerides leiate selle inimese nime, kes lisas esimese termini ehk pani aluse kogu mõistekirjele (näites “keelend ükssarvik”).
Ka allikakirjete juures asub logi üleval paremas nurgas.
Kui teil ei ole terminibaasi muutmisõigust, siis te selle baasi kirjete logisid ei näe. Ekilexis on ligi 100 sõnakogu ning üldjuhul on tavakasutajal õigus muuta neist vaid ühte või paari: neid terminibaase, milles ta ise tegutseb.
Võib juhtuda, et teil tekib siiski küsimus mõne sellise mõistekirje kohta, mis asub baasis, mille logisid te ei näe. Sel juhul võiksite võtta ühendust selle terminibaasi kontaktisikuga. Eri terminibaaside kontaktisikud leiab kõige paremini üles Sõnaveebi sõnakogude kirjeldustest: https://sonaveeb.ee/collections. Esimene sõnakogu on EKI ühendsõnastik, ent allapoole kerides näete eri terminibaase, nende tutvustavat infot ja kontaktandmeid.
Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks
- vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
- vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.
Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.
NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.
Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.
Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.
Enamasti on ühes valdkonnas mõisted omavahel ühel või teisel moel seotud. Näiteks võib olla, et üks mõiste on üldisem (nt tool) ja hõlmab teist (nt tugitool). Ekilexis saate neid seoseid näidata.
Et Ekilexis kirjetevahelisi seoseid luua, saate kasutada tähenduse seose funktsiooni. Kahe kirje vahel saab märkida nii täpsemaid seoseliike (nt ülem- või alammõiste või antonüüm) kui ka üldist seost (tähenduse seos), seoseliiki täpsustamata. Kui mõiste on seotud mitme teise mõistega, saab luua ka mitu tähenduse seost.
NB! Seoseid saab luua vaid enda terminibaasi kirjete vahel. St kui soovite näiteks näidata, et mõiste ükssarvik on seotud mõistega idufirma, peate olema nende mõlema kohta oma terminibaasi kirjed loonud.
1. Klõpsake mõisteplokis (st kõige ülemises plokis, kus paiknevad ka seletused) paremal asuva plussmärgi peale.
2. Valige avaneva akna rippmenüüst “Tähenduse seos”.
3. Otsige termini järgi seotud kirjet ja looge sellega seos järgmiselt.
- Trükkige avanevas aknas esimesele väljale termin, mille kirjega soovite seost luua, ja vajutage “Otsi”. Alumises näites paiknen ise kirjes ükssarvik ja soovin luua seost kirjega idufirma.
- Valige rippmenüüst “Vali väärtus” soovitud seoseliik. Näites valin üldise seoseliigi: “seotud (tähendus/mõiste)”.
NB! Vältige seoseid, mille järel on kirjas “kakskeelses” ja “võrdle”. Need on EKI leksikograafide töövahendid. - Tehke linnuke leitud (sobiva) kirje juurde. Juhul kui vastuseks tuleb mitu mõistekirjet, veenduge, et teete linnukese enda terminibaasi kirje juurde (termini kõrval väikses kirjas on teie terminibaasi lühikood, näites “kce”, mis tähistab Katsebaasi).
- Vajutage “Lisa valitud seosed”.
4. Nüüd näete, et mõisteplokis on lisatud seos näha. Kui klõpsate sinisel kirjal, jõuate seotud mõistekirjesse. Seosed on teie kirje juures näha ka Sõnaveebis.
Terminibaasid on mõistepõhised, mis tähendab, et ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid (sünonüümid), sh paralleelvariandid ning terminid teistes keeltes.
Seda, kuidas lisada olemasolevasse kirjesse teist terminit (muukeelset vastet või sünonüümi), vaadake siit.
Mõnikord võib aga näiteks üks termin olla eelistatum kui teine või soovite näidata, et termin oli kasutusel küll varem, aga on nüüdseks vananenud. Sellisel juhul tuleb terminile märkida väärtusolek.
1. Liikuge termini juurde ja vajutage selle kõrval olevat plussmärki
2. Valige avanenud menüüst “Väärtusolek”
3. Valige soovitud väärtusolek ja vajutage “Lisa”.
4. Nüüd on termini juures väärtusolek näha!
Ekilexis on üks terminibaas, mis ongi mõeldud katsetamiseks – Katsebaas. Katsebaasis võib mõistekirjeid luua igaüks olenemata sellest, mis valdkonna terminoloogiaga ta muidu töötab. Katsebaasi muutmisõigus on igal Ekilexi kasutajal ja seda ei pea eraldi taotlema. Katsebaasi kirjed ei muutu Sõnaveebis avalikuks ja jäävad alati vaid Ekilexi.
Selleks, et Katsebaasis kirjete koostamist katsetada, peaksite tegema läbi järgmised sammud:
- valima Ekilexis Katsebaasi muutja rolli (lugege rollidest ja nende vahetamisest lähemalt siit),
2. minema terminoloogide vaatesse (töölaual “Terminoloogide otsing”),
3. alustama mõistekirje loomist, vajutades nupule “Uus mõiste”. Lugege mõistekirjete loomisest lähemalt siit.
NB! On väga oluline, et pärast katsetamist, kui soovite hakata looma kirjeid enda terminibaasi, vahetaksite Katsebaasi muutja rolli jälle enda terminibaasi muutja rolli vastu. Muidu sisestate oma terminibaasi kirjed ekslikult Katsebaasi.
Rolli saab vahetada nii, nagu kirjeldatud 1. punktis, lihtsalt sel juhul peaks Katsebaasi muutja rolli asemel valima oma terminibaasi muutja/omaniku rolli.
Ekilexis on mõistekirje iga tekstivälja juures võimalik valida selle avalikkust. Vaikimisi on kõik väljad avalikud – see tähendab, et neid välju näeb ka iga väliskasutaja (lugege siit lähemalt, kuidas Ekilex on seotud kasutajakeskkonnaga ehk keeleportaaliga Sõnaveeb).
Mõnikord aga võib juhtuda, et soovite mõistekirjesse lisada teavet iseenda ja teiste oma terminibaasi koostajate jaoks ega soovi, et kümned tuhanded väliskasutajad seda näeksid. Samuti võite soovida mitteavalikuks muuta osiseid, mida tahate veel muuta või täiendada.
Siiski pidage meeles: mittetäielik teave on kasutaja jaoks väärtuslikum kui teabe puudumine. Seepärast soovitame üldjuhul hoida kõik kirje osised avalikud – kui just need ei ole mõeldud sisekommentaaridena terminibaasi koostajatele endile.
Vaata ka, kuidas lisada sisemärkust, mis ei muutu Sõnaveebis avalikuks.
Termini avalikkuse muutmine
Termini ja sellega seotud teabe avalikkusest annab märku termini juures olev tabaluku märk. Avatud tabalukk näitab, et termin koos teabega on avalik, suletud tabalukk aga näitab, et termin ei ole avalikus keeleportaalis nähtav. Termini avalikkust saab muuta, kui tabaluku ikoonil klõpsata:
Kui märgite termini mitteavalikuks, muutub mitteavalikuks ka muu selle juures olev info (kasutusnäide, allikaviide jm). Kui mõistekirjes on kõik terminid märgitud mitteavalikuks, on väliskasutaja eest peidus kogu kirje. Hiljem saate termini samale ikoonile klõpsates taas avalikustada.
Definitsiooni, märkuse, kasutusnäite avalikkuse muutmine
Teiste tekstiväljade avalikkust saab muuta kas neid lisades või muutes. Selleks peab eemaldama linnukese kirja “Avalik” eest. Näiteks kui soovin mitteavalikuks muuta definitsiooni märkust, vajutan esmalt definitsiooni muutmisnuppu:
Seejärel eemaldan avanenud aknas linnukese välja “Avalik” eest ja vajutan “Salvesta”:
NB! Kui muudate mingi välja mitteavalikuks ajutiselt, siis ärge unustage seda hiljem taas avalikustada.
Mõistekirje dubleerimise funktsioon võib mõnikord kasuks tulla näiteks juhul, kui ühte kirjesse on kogemata lisatud kahe mõiste info ja soovite ühest kirjest teha kaks erinevat.
1. Mõiste dubleerimise nupp asub kirje ülaosas nuppude “Lisa termin” ja “Ühenda” kõrval.
2. Kui mõiste on dubleeritud, ilmub duplikaat automaatselt eelmise mõistekirje kõrvale, kuid on sellegipoolest teine kirje. Nii saab kahes kirjes korraga toimetada ning nendes olevat teavet võrrelda. Ühes kirjes tehtavad muudatused kajastuvad vaid selles kirjes ega kandu automaatselt teise kirjesse: sisuliselt ongi tegu kahe eraldiseisva kirjega, milles on lihtsalt samasugune info.
Alumisel pildil on näha kaks kirjet: vajutasin vasakpoolsel kirjel nuppu “Dubleeri”, mis lõi parempoolse identse kirje eht duplikaadi.
Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on
- sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
- mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud;
- sealse definitsiooni tõlkinud.
Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.
Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:
- inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
- komisjoni nimetus (nt „EVTK“).
Näide
Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.
Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes allikakirjele viidates.
Pisiparanduste funktsioon võimaldab teha “kirurgilisi” muudatusi ilma, et mõistekirje muutmiskuupäev muutuks. Pisiparanduste funktsiooni ei pea kasutama, kuid mõnikord võib see olla kasulik.
Näiteks on võimalik, et terminibaasis on mõni vanem mõistekirje, mille terminiväljal märkate täheviga. Kui teil ei ole aega tervet kirjet üle vaadata ja sellesse süveneda, siis ei ole mõistlik, et ka kirje muutmise kuupäev muutuks – kasutaja eeldab, et siis olete kogu kirje sel ajal üle vaadanud ja ajakohastanud. Saate aga lülitada sisse pisiparanduste funktsiooni ja tähevea parandada. Viimase muutmise kuupäev jääb endiseks ega jäta kasutajale muljet, et olete hiljuti kirje ajakohastanud ning heaks kiitnud.
Pisiparanduste tegemise funktsiooni saab sisse ja välja lülitada kirje allosas paremal pool asuvast sinisest nupust.
Kui olete terminibaasi loonud, on teil õigused sinna mõistekirjeid lisada ja seal muid muudatusi teha. Kui näete, et ei saa oma terminibaasis muudatusi teha, võib probleem olla selles, et valitud on vale sõnakogu muutja roll.
Kõik Ekilexi kasutajad saavad liitudes katsebaasi muutmisõigused ehk katsebaasi muutja rolli. Kui luuakse uus terminibaas, on rolle, mille vahel valida, kaks. Kui te ei saa enda terminibaasis muutusi teha, on võimalik, et olete kogemata jäänud katsebaasi muutja rolli. Enda rolli näeb ja saab muuta ülevalt sinise riba paremast nurgast oma nime alt. Peaksite sealt valima oma terminibaasi muutja rolli.
- Klõpsake üleval sinise riba paremal pool oma nimele
2. Kui soovite rolli vahetada, vajutage “Vaheta”.
3. Klõpsake avanenud lehel kirja “Vali roll” järel olevale väljale ja valige menüüst sobiv roll.
Ekilexis peaks iga termini – olgu tegu sünonüümi või muukeelse vastega – lisama uuele terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa. Kõik terminivariandid, olgu neis kasvõi pelgalt ühetäheline erinevus, peaksid olema kantud eraldi terminiväljadele.
Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja. Teie terminitöö jääb sel moel kasutajale leidmatuks.
Vaadake siit, kuidas lisada mõistekirjesse uut terminit.
Näide
Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.
- Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas. (Vaadake siit lähemalt, kuidas Ekilexis uut mõistekirjet luua.)
- Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
- Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
- Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.
Et leida oma terminibaasist termineid, mis võivad olla ühel väljal koma, semikooloni või mõne muu märgiga eraldatud, võiksite kasutada järgmist otsingut:
Terminoloogide vaate detailotsing: termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk, näiteks:
Kui tunnete, et mõiste (ja mõistekirje) ning termini erinevused on veel ebaselged, klõpsake siia, et neist rohkem teada saada.
Siinne juhend annab näpunäiteid nii definitsiooni vormiliseks kui ka sisuliseks koostamiseks. Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Kuna Ekilexis töötavad koos paljud eri tegijad, on tähtis, et kõigi terminibaaside koostajad järgiksid sarnast stiili. Nii on suur ühisbaas ühtlasem. Seega oleks hea, kui ka terminibaaside koostajad lähtuksid definitsioonide koostamisel ühest ja samast tavast.
Näitena võime vaadata nt Ekilexi ükssarviku kirje definitsiooni:
väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
Hea definitsioon:
- on lühike
- on täpne
- algab väikse tähega
- lõppeb punktita
- defineerib vaid ühte mõistet
- ei sisalda üleliigset infot
- ei korda defineeritava mõiste terminit
- sisaldab asjakohaseid termineid
Üldine
1. Iga kirje defineerib ainult ühte mõistet. Näiteks defineerime erinevalt joogi- ja kõnniteed. Niisiis peaks kummagi kohta olema koostatud eraldi kirje, kus asuks ainult seda konkreetset mõistet väljendav definitsioon.
2. Kõik kirjes esinevad selgitamist vajavad mõisted on defineeritud omaette kirjetes. Kui näiteks definitsioonis esineb mingi mõiste, mis vajaks lisaselgitust, peaks selle kohta koostama omaette kirje, mitte aga defineerima seda käsilolevas kirjes.
Näiteks esineb ükssarviku definitsioonis (väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit) termin “idufirma”. Idufirma kohta peaks koostama eraldi mõistekirje, kus see mõiste defineeritud oleks.
Vormistuslik pool
1. Definitsioon peaks üldjuhul olema ühelauseline ja lõppema punktita.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- Väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit.
2. Lisainfoks sobib kasutada märkuse väljasid, mõnel juhul ka termini kasutusnäite välja. Definitsiooni märkus peaks olema lisatud definitsiooni märkuse väljale, mitte definitsiooniga samale väljale.
3. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- ükssarvik on väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
4. Definitsioon peaks olema esitatud ainsuses.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- väljakujunenud idufirmad, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
5. Definitsioonis ei tohiks olla kasutatud defineeritava mõiste kohta käivat terminit ega sünonüümi või lühendit.
Näide: idufirma (sünonüüm startup)
- alles käivituv suure kasvupotentsiaali ja uudse äriideega väikeettevõte
- alles käivituv startup, millel on suur kasvupotentsiaal ja uudne äriidee
6. Definitsioonis peaks olema kasutatud sama sõnaliiki kui termini puhul: tegusõna on defineeritud tegusõna või tegusõnafraasi abil, nimisõna nimisõna kaudu
Näide: toitumine
Definitsioon:
- organismi varustamine toitainetega
- toitained, millega organismi varustatakse
7. Ühel definitsiooniväljal peaks olema ainult üks definitsioon.
Näide: kardioloogia
- 1. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga
2. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi - meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga; meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi
Sisuline pool
1. Definitsioon peaks olema selge ja ühemõtteline.
2. Definitsioonis peaks olema esitatud defineeritava olemasolevad, mitte puuduvad tunnused.
Näide: lehtpuu
- heitlehine või igihaljas lehtedega puu
- puu, mis ei ole okaspuu
3. Definitsioonis peaks olema toodud kõik olulised tunnused, mille poolest mõiste eristub naabermõistetest (lähedastest mõistetest)
Näite: toomingas
- valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade või punaste luuviljadega lehtpuu või -põõsas
- lehtpuu
– Allikakirjete ja -viidete kohta käivad küsimused (15)
Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.
Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.
Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.
Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:
Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:
Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.
NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Ajakirjaartikli allikakirje
Pikk kuju
Ühe autori puhul: Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik) Kahe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik) Mitme autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)
Näide
Bruns, A. ja Hanusch, F. (2017). Conflict imagery in a connective environment: Audiovisual content on Twitter following the 2015/2016 terror attacks in Paris and Brussels. Media, Culture & Society, 39(8), 1122–1141. doi:10.1177/0163443717725574
Lühike kuju
Ühe autori puhul: Autori perenimi, aastaarv Kahe autori puhul: Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv Kolme autori puhul: Esimese autori perenimi jt, aastaarv
Näide
Brund ja Hanusch, 2017
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Autorita uudisartikli allikakirje
Pikk kuju
Artikli pealkiri. (Ilmumisaasta). Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. veebiaadress
Näide
Kolm probleemi töötukassa reservidega. (2019). Eesti Päevaleht, 4. november. https://epl.delfi.ee/artikkel/87959305/juhtkiri-kolm-probleemi-tootukassa-reservidega
Lühike kuju
Väljaande nimi, aastaarv
Näide
Eesti Päevaleht, 2019
Allikakirje Ekilexis
Vaata siit, kuidas koostada allikakirjet sellisele artiklile, millel on autor märgitud.
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Eesti määruse allikakirje
Pikk kuju
Määruse pealkiri. Väljaandja (omastavas käändes) määrus nr määruse number. Avaldamismärge. link Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast. Määruse numbri leiab pealkirja alt fraasist "Vastu võetud 28.11.2008 nr 40".
Näide
Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri määrus nr 40. RT I, 16.09.2022, 14. https://www.riigiteataja.ee/akt/116092022014
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud väljaandja, avaldamismärge ja määruse number:
Lühike kuju
Pealkirja esimesed sõnad ..., aastaarv
Näide
Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja …, 2022
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Eesti seaduse allikakirje
Pikk kuju
Seaduse pealkiri. Väljaandja. Avaldamismärge. link Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast.
Näide
Raudteeseadus. Riigikogu. RT I, 30.06.2023, 62. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023062
Ekraanipilt, kus on näha pealkiri, väljaandja ja avaldamismärge:
Lühike kuju
Seaduse pealkirja lühend-Riigi Teataja avaldamismärke aasta/kuu/artikli number
Näide
RdtS-2023/06/62
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud lühinimi, avaldamismärke kuupäev ja artikli number:
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Euroopa Liidu õigusakti allikakirje
Euroopa Liidu õigusaktid asuvad EUR-Lexis.
Pikk kuju
Pealkiri. CELEXi number. link CELEXi number on kümnekohaline number, mille leiab dokumendi ülaosast sõna "Document ..." või "Dokument ..." järelt. See asub ka dokumendi eelvaate ülaosas. CELEXi number on igal dokumendil unikaalne.
Näide
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (EMPs kohaldatav tekst). 32003R1831. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003R1831
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud CELEXi number ja pealkiri:
Lühike kuju
CELEXi number/KEELEKOOD Keelekood võiks osutada sellele, mis keeles tekstile viidatakse: Euroopa Liidu dokumente on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Näide
32003R1831/ET
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Ilma autorite nimedeta dokumendi allikakirje
Pikk kuju
Pealkiri. (Ilmumisaasta). Ilmumiskoht: Kirjastus. link (viimased kolm juhul, kui võimalik)
Näide
Riiklik programm: integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007. (2000). https://www.riigiteataja.ee/akt/82230
Lühike kuju
Pealkirja esimene sõna või esimesed sõnad..., aastaarv Silmas võiks pidada, et lühiviitesse kirjutataks nii palju sõnu, et lühiviide kuidagi teiste sarnaste dokumentide viidetest eristuks, aga piisavalt vähe infot, et viide ei läheks liiga pikaks.
Näide
Riiklik programm: integratsioon …, 2000
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Raamatu allikakirje
Pikk kuju
Ühe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik) Kahe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).(Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik) Mitme autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Näited
Masso, J., Eamets, R. ja Philips, K. (2004). Where Have All the Jobs Gone? Gross Job Flows in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://mjtoimetised.ut.ee/febpdf/febawb28.pdf
Ottenson, O. (2007). Uus eesti-vene õigussõnaraamat. Tallinn: Agia Triada.
Sellel allikal avaliku ligipääsu link puudub, mistõttu ei ole linki lõppu lisatud.
Lühike kuju
Ühe autori puhul: Autori perenimi, aastaarv Kahe autori puhul: Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv Kolme ja enama autori puhul: Esimese autori perenimi jt, aastaarv VÕI AKRONÜÜM PEALKIRJA ESITÄHTEDEST Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes lühendiga viidata. VÕI Pealkiri / Pealkirja algus ... Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike, leksikonide jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes pealkirja või selle esiosaga viidata (nt "Eesti Kalad"). NB! Aastaarvu võiks lisada lühikujus akronüümi või pealkirja järele juhul, kui teosest on tehtud või kombeks teha uuendatud trükke. Autori nimega viidates võiks aga alati aastaarvu lisada.
Näited
Masso jt, 2004
UVEÕS
Eesti Kalad
Allikakirjed Ekilexis
NB! Leheküljenumbreid, kust infot võeti, saab soovi korral märkida siseviite väljale, kui juba mõistekirjes allikakirjele viidata. Neid allikakirjesse endasse lisada ei soovita.
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Standardi allikakirje
Pikk kuju
Standardi nimetus. Standardi pealkiri. link Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".
Näide
EVS-EN 16907-2:2018. Mullatööd. Osa 2: Materjalide klassifitseerimine. Eesti Standardikeskus. https://www.evs.ee/et/evs-en-16907-2-2018
Lühike kuju
Standardi nimetus Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".
Näide
EVS-EN 16907-2:2018
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel)
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Töö tüüp. Haridusasutus, õppekava. veebiaadress Kui õppekava nimetust ei ole tiitellehel toodud, võib selle asendada instituudi vm kõige väiksema üksuse nimega, mis tiitellehele märgitud on.
Näide
Mändoja, S. (2021). Rahvuse ja rahvusluse diskursiivsed muutused Eesti ajakirjandustekstides 1991. ja 2019. aasta võrdluses Postimehe juhtkirjade näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. https://dspace.ut.ee/bitstreams/f3c49598-8726-4493-a67a-100adfb5785e/download
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Mändoja, 2021
Allikakirje Ekilexis
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Uudisartikli allikakirje
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. veebiaadress
Näide
Bahovski, E. (2021). Kuidas mõista vabadust? Tartu Postimees, 25. august. https://tartu.postimees.ee/7322352/erkki-bahovski-kuidas-moista-vabadust
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Bahovski, 2021
Allikakirje Ekilexis
Vaata siit, kuidas koostada allikakirjet sellisele artiklile, millel ei ole autorit märgitud.
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Veebilehe (sh kodulehe) allikakirje
Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.
Otselingid täpsemate viitamisvõimaluste juurde:
- kodulehel olevale autoriga artiklile viitamine
- kodulehel olevale autorita artiklile / alamlehele viitamine
ÜLDISEM VIITAMISVIIS
Pikk kuju
Asutuse nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega. VÕI Kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne muu veebilehega.
Näide
Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/
Lühike kuju
Asutuse nimi See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega. Kodulehe nime esimene sõna või esimesed sõnad ... See võiks sobida juhul, kui tegemist on pikema nimetusega veebilehega.
Näide
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes viidates siseviite abil:
TÄPSEM VIITAMISVIIS
Veebilehel olevale autoriga artiklile viitamine
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on, artikli ilmumise aeg (kui võimalik). link Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks väljaande nime järele panna punkti ja lisada lingi.
Näide
Kadastik, Ü. ja Rull, K. (2019). Hüsteroskoopia. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/husteroskoopia/
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Kadastik ja Rull, 2019
Allikakirje Ekilexis
Veebilehel olevale ilma autorita artiklile/alamlehele viitamine
Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.
Pikk kuju
Täpsem: Artikli/alamlehe pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on (ilmumisaasta). link Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks asutuse nime järele panna punkti ja lisada lingi. VÕI Üldisem: Asutuse/kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link NB! Sellisel juhul saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes siseviite abil.
Näide
Täpsem:
Pakendid. Kliimaministeerium (2022). https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/pakendid
VÕI
Üldisem:
Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/
Sel juhul võiks mõistekirjes viidates kirjutada siseviite väljale kirjutada “Pakendid”:
Lühike kuju
Täpsem: Artikli pealkiri, aastaarv Kui artikli / alamlehe loomise või muutmise aastaarv pole teada, siis jääb aastaarv ka lühinimest välja. VÕI Üldisem: Asutuse nimi
Näide
Täpsem:
Pakendid
VÕI
Üldisem:
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
Täpsem:
Üldisem:
NB! Sel juhul võiks mõistekirjes viidates kirjutada siseviite väljale kirjutada “Pakendid”
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
- võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
- mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
- mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
- lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
- koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Kiirlingid:
- Raamatule viitamine
- Uudisartiklile viitamine
- Autorita uudisartiklile viitamine
- Ajakirjaartiklile viitamine
- Üliõpilastööle viitamine
- Ilma autori nimeta dokumendile viitamine
- Veebilehele (sh kodulehele) viitamine (üldisem)
- Standardile viitamine
- Eesti seadusele viitamine
- Eesti määrusele viitamine
- Euroopa Liidu õigusaktile viitamine
Raamatule viitamine
Pikk kuju
Ühe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik) Kahe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).(Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik) Mitme autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Näited
Masso, J., Eamets, R. ja Philips, K. (2004). Where Have All the Jobs Gone? Gross Job Flows in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://mjtoimetised.ut.ee/febpdf/febawb28.pdf
Ottenson, O. (2007). Uus eesti-vene õigussõnaraamat. Tallinn: Agia Triada.
Sellel allikal avaliku ligipääsu link puudub, mistõttu ei ole linki lõppu lisatud.
Lühike kuju
Ühe autori puhul: Autori perenimi, aastaarv Kahe autori puhul: Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv Kolme ja enama autori puhul: Esimese autori perenimi jt, aastaarv VÕI AKRONÜÜM PEALKIRJA ESITÄHTEDEST Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes lühendiga viidata. VÕI Pealkiri / Pealkirja algus ... Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike, leksikonide jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes pealkirja või selle esiosaga viidata (nt "Eesti Kalad"). NB! Aastaarvu võiks lisada lühikujus akronüümi või pealkirja järele juhul, kui teosest on tehtud või kombeks teha uuendatud trükke. Autori nimega viidates võiks aga alati aastaarvu lisada.
Näited
Masso jt, 2004
UVEÕS
Eesti Kalad
Allikakirjed Ekilexis
NB! Leheküljenumbreid, kust infot võeti, saab soovi korral märkida siseviite väljale, kui juba mõistekirjes allikakirjele viidata. Neid allikakirjesse endasse lisada ei soovita.
Uudisartiklile viitamine
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. link
Näide
Bahovski, E. (2021). Kuidas mõista vabadust? Tartu Postimees, 25. august. https://tartu.postimees.ee/7322352/erkki-bahovski-kuidas-moista-vabadust
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Bahovski, 2021
Allikakirje Ekilexis
Autorita uudisartiklile viitamine
Pikk kuju
Artikli pealkiri. (Ilmumisaasta). Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. link
Näide
Kolm probleemi töötukassa reservidega. (2019). Eesti Päevaleht, 4. november. https://epl.delfi.ee/artikkel/87959305/juhtkiri-kolm-probleemi-tootukassa-reservidega
Lühike kuju
Väljaande nimi, aastaarv
Näide
Eesti Päevaleht, 2019
Allikakirje Ekilexis
Ajakirjaartiklile viitamine
Pikk kuju
Ühe autori puhul: Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik) Kahe autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik) Mitme autori puhul: Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)
Näide
Bruns, A. ja Hanusch, F. (2017). Conflict imagery in a connective environment: Audiovisual content on Twitter following the 2015/2016 terror attacks in Paris and Brussels. Media, Culture & Society, 39(8), 1122–1141. doi:10.1177/0163443717725574
Lühike kuju
Ühe autori puhul: Autori perenimi, aastaarv Kahe autori puhul: Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv Kolme autori puhul: Esimese autori perenimi jt, aastaarv
Näide
Brund ja Hanusch, 2017
Allikakirje Ekilexis
Üliõpilastööle viitamine
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Töö tüüp. Haridusasutus, õppekava. link Kui õppekava nimetust ei ole tiitellehel toodud, võib selle asendada instituudi vm kõige väiksema üksuse nimega, mis tiitellehele märgitud on.
Näide
Mändoja, S. (2021). Rahvuse ja rahvusluse diskursiivsed muutused Eesti ajakirjandustekstides 1991. ja 2019. aasta võrdluses Postimehe juhtkirjade näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. https://dspace.ut.ee/bitstreams/f3c49598-8726-4493-a67a-100adfb5785e/download
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Mändoja, 2021
Allikakirje Ekilexis
Ilma autori nimeta dokumendile viitamine
Pikk kuju
Pealkiri. (Ilmumisaasta). Ilmumiskoht: Kirjastus. link (viimased kolm juhul, kui võimalik)
Näide
Riiklik programm: integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007. (2000). https://www.riigiteataja.ee/akt/82230
Lühike kuju
Pealkirja esimene sõna või esimesed sõnad..., aastaarv Silmas võiks pidada, et lühiviitesse kirjutataks nii palju sõnu, et lühiviide kuidagi teiste sarnaste dokumentide viidetest eristuks, aga piisavalt vähe infot, et viide ei läheks liiga pikaks.
Näide
Riiklik programm: integratsioon …, 2000
Allikakirje Ekilexis
Veebilehele (sh kodulehele) viitamine (üldisem)
Vt ka täpsemaid viitamisvõimalusi:
- kodulehel olevale autoriga artiklile viitamine
- kodulehel olevale autorita artiklile / alamlehele viitamine
Pikk kuju
Asutuse nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega. NB! Täpsemale alamlehele saab osutada mõistekirjes viidates siseviite abil. VÕI Kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne muu veebilehega. NB! Täpsemale alamlehele saab osutada mõistekirjes viidates siseviite abil.
Näide
Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/
Lühike kuju
Asutuse nimi See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega. Kodulehe nime esimene sõna või esimesed sõnad ... See võiks sobida juhul, kui tegemist on pikema nimetusega veebilehega.
Näide
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes viidates siseviite abil:
Veebilehel olevale autoriga artiklile viitamine
Pikk kuju
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on, artikli ilmumise aeg (kui võimalik). link Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks väljaande nime järele panna punkti ja lisada lingi.
Näide
Kadastik, Ü. ja Rull, K. (2019). Hüsteroskoopia. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/husteroskoopia/
Lühike kuju
Autori perenimi, aastaarv
Näide
Kadastik ja Rull, 2019
Allikakirje Ekilexis
Veebilehel olevale ilma autorita artiklile/alamlehele viitamine
Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.
Pikk kuju
Täpsem: Artikli/alamlehe pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on (ilmumisaasta). link Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks asutuse nime järele panna punkti ja lisada lingi. VÕI Üldisem: Asutuse/kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes siseviite abil.
Näide
Täpsem:
Pakendid. Kliimaministeerium (2022). https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/pakendid
VÕI
Üldisem:
Kliimaministeeriumi kodulehekülg. https://kliimaministeerium.ee/
Sel juhul võiks mõistekirjes viidates siseviite väljale kirjutada “Pakendid”:
Lühike kuju
Täpsem: Artikli pealkiri, aastaarv Kui artikli / alamlehe loomise või muutmise aastaarv pole teada, siis jääb aastaarv ka lühinimest välja. VÕI Üldisem: Asutuse nimi
Näide
Täpsem:
Pakendid
VÕI
Üldisem:
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
Täpsem:
Üldisem:
NB! Sellisel juhul võiks kasutada mõistekirjes viidates siseviite välja, et osutada konkreetsele artiklile/alamlehele:
Standardile viitamine
Pikk kuju
Standardi nimetus. Standardi pealkiri. link Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".
Näide
EVS-EN 16907-2:2018. Mullatööd. Osa 2: Materjalide klassifitseerimine. Eesti Standardikeskus. https://www.evs.ee/et/evs-en-16907-2-2018
Lühike kuju
Standardi nimetus Standardi nimetuseks loeme siin tähe- ja numbrikombinatsiooni algusega "EVS".
Näide
EVS-EN 16907-2:2018
Allikakirje Ekilexis
Eesti seadusele viitamine
Pikk kuju
Seaduse pealkiri. Väljaandja. Avaldamismärge. link Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast.
Näide
Raudteeseadus. Riigikogu. RT I, 30.06.2023, 62. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023062
Ekraanipilt, kus on näha pealkiri, väljaandja ja avaldamismärge:
Lühike kuju
Seaduse pealkirja lühend-Riigi Teataja avaldamismärke aasta/kuu/artikli number
Näide
RdtS-2023/06/62
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud lühinimi, avaldamismärke kuupäev ja artikli number:
Allikakirje Ekilexis
Eesti määrusele viitamine
Pikk kuju
Määruse pealkiri. Väljaandja (omastavas käändes) määrus nr määruse number. Avaldamismärge. link Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast. Määruse numbri leiab pealkirja alt fraasist "Vastu võetud 28.11.2008 nr 40".
Näide
Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri määrus nr 40. RT I, 16.09.2022, 14. https://www.riigiteataja.ee/akt/116092022014
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud väljaandja, avaldamismärge ja määruse number:
Lühike kuju
Pealkirja esimesed sõnad ..., aastaarv
Näide
Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja …, 2022
Allikakirje Ekilexis
Euroopa Liidu õigusaktile viitamine
Pikk kuju
Pealkiri. CELEXi number. link CELEXi number on kümnekohaline number, mille leiab dokumendi ülaosast sõna "Document ..." või "Dokument ..." järelt. See asub ka dokumendi eelvaate ülaosas. CELEXi number on igal dokumendil unikaalne.
Näide
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (EMPs kohaldatav tekst). 32003R1831. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003R1831
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud CELEXi number ja pealkiri:
Lühike kuju
CELEXi number/KEELEKOOD Keelekood võiks osutada sellele, mis keeles tekstile viidatakse: Euroopa Liidu dokumente on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Näide
32003R1831/ET
Allikakirje Ekilexis
Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks
- vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
- vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.
Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.
NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.
Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.
Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.
Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on
- sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
- mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud;
- sealse definitsiooni tõlkinud.
Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.
Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:
- inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
- komisjoni nimetus (nt „EVTK“).
Näide
Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.
Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes allikakirjele viidates.
– Terminitöö teooriat ja sisutööd puudutavad küsimused (3)
Siinne juhend annab näpunäiteid nii definitsiooni vormiliseks kui ka sisuliseks koostamiseks. Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Kuna Ekilexis töötavad koos paljud eri tegijad, on tähtis, et kõigi terminibaaside koostajad järgiksid sarnast stiili. Nii on suur ühisbaas ühtlasem. Seega oleks hea, kui ka terminibaaside koostajad lähtuksid definitsioonide koostamisel ühest ja samast tavast.
Näitena võime vaadata nt Ekilexi ükssarviku kirje definitsiooni:
väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
Hea definitsioon:
- on lühike
- on täpne
- algab väikse tähega
- lõppeb punktita
- defineerib vaid ühte mõistet
- ei sisalda üleliigset infot
- ei korda defineeritava mõiste terminit
- sisaldab asjakohaseid termineid
Üldine
1. Iga kirje defineerib ainult ühte mõistet. Näiteks defineerime erinevalt joogi- ja kõnniteed. Niisiis peaks kummagi kohta olema koostatud eraldi kirje, kus asuks ainult seda konkreetset mõistet väljendav definitsioon.
2. Kõik kirjes esinevad selgitamist vajavad mõisted on defineeritud omaette kirjetes. Kui näiteks definitsioonis esineb mingi mõiste, mis vajaks lisaselgitust, peaks selle kohta koostama omaette kirje, mitte aga defineerima seda käsilolevas kirjes.
Näiteks esineb ükssarviku definitsioonis (väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit) termin “idufirma”. Idufirma kohta peaks koostama eraldi mõistekirje, kus see mõiste defineeritud oleks.
Vormistuslik pool
1. Definitsioon peaks üldjuhul olema ühelauseline ja lõppema punktita.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- Väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit.
2. Lisainfoks sobib kasutada märkuse väljasid, mõnel juhul ka termini kasutusnäite välja. Definitsiooni märkus peaks olema lisatud definitsiooni märkuse väljale, mitte definitsiooniga samale väljale.
3. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- ükssarvik on väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
4. Definitsioon peaks olema esitatud ainsuses.
- väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
- väljakujunenud idufirmad, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
5. Definitsioonis ei tohiks olla kasutatud defineeritava mõiste kohta käivat terminit ega sünonüümi või lühendit.
Näide: idufirma (sünonüüm startup)
- alles käivituv suure kasvupotentsiaali ja uudse äriideega väikeettevõte
- alles käivituv startup, millel on suur kasvupotentsiaal ja uudne äriidee
6. Definitsioonis peaks olema kasutatud sama sõnaliiki kui termini puhul: tegusõna on defineeritud tegusõna või tegusõnafraasi abil, nimisõna nimisõna kaudu
Näide: toitumine
Definitsioon:
- organismi varustamine toitainetega
- toitained, millega organismi varustatakse
7. Ühel definitsiooniväljal peaks olema ainult üks definitsioon.
Näide: kardioloogia
- 1. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga
2. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi - meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga; meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi
Sisuline pool
1. Definitsioon peaks olema selge ja ühemõtteline.
2. Definitsioonis peaks olema esitatud defineeritava olemasolevad, mitte puuduvad tunnused.
Näide: lehtpuu
- heitlehine või igihaljas lehtedega puu
- puu, mis ei ole okaspuu
3. Definitsioonis peaks olema toodud kõik olulised tunnused, mille poolest mõiste eristub naabermõistetest (lähedastest mõistetest)
Näite: toomingas
- valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade või punaste luuviljadega lehtpuu või -põõsas
- lehtpuu
“Mõiste” ja “termin” ei ole sünonüümid.
Mõiste on teadmusüksus, st ettekujutus mingist
objektist või nähtusest. Mõistet kirja panna ei saa.
Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend,
millega mõistet tähistatakse.
Mõiste ja termini suhet iseloomustab järgmine illustratsioon.
Mõiste ja termin Ekilexis
Ekilexis on ühe mõiste kohta käiv teave (sh terminid ja definitsioonid) koondunud ühte mõistekirjesse.
Vaadake siit, kuidas Ekilexis mõistekirjet luua.
Vaadake siit, kuidas ühte mõistekirjesse termineid lisada.
Keeleportaalis Sõnaveeb võib koos näha nii üldkeeleteavet (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka oskuskeeleteavet (arvukad terminibaasid).
Üld- ja oskuskeele peamine erinevus on … väljenduse täpsuses: oskuskeel on üldkeelest täpsem.
Tiiu Erelt, “Terminiõpetus” (2007)
Üldkeel
- suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal kõnes ja
- kirjas üleüldiselt kasutatav ning mõistetav keel
- kasutatakse vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata
- sõnad on üldtuntud ja lauseehitus lihtne
Oskuskeel
- erialasel suhtlemisel kasutatav keel, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel
- seotus mingi eriala, valdkonnaga
- jaguneb eri alade oskuskeelteks
- nt meditsiinikeel, õiguskeel
- terminivara
Näited
| Oskuskeel | Üldkeel |
| Haige manustab ravimit peroraalselt. | Ants võtab rohtu. |
| Haigel on roidemurd. | Ants on oma küljekondid ~ ribikondid katki kukkunud. |
| Haigel on ussripikupõletik ~ apenditsiit. | Antsul on pimesoolepõletik. |
| Madu hammustab. | Uss nõelab. |
| Sahharoos lahustub kuumas vedelikus. | Suhkur sulab kohvi sees. |
Täpsema ülevaate üld- ja oskuskeele erinevustest leiate EKI teatmikust.
– Mõistekirjete otsingu kohta käivad küsimused (3)
Kui teete Ekilexis otsinguid, võib mõnikord tulla lehekülgede kaupa vastuseid. Et te ei peaks soovitud leheni jõudmiseks kõiki eelmisi lehti läbi vaatama, võite lahtri “Mine lehele” järele sisestada selle lehenumbri, kuhu soovite suunduda.
Lahter “Mine lehele” asub otsingutulemuste allosas. Kui te seda kohe ei näe, püüdke leht alla kerida ning otsige lahtrit lehe vasakul pool asuvate tulemuste alläärest.
Lehele suundumiseks trükkige lahtrisse soovitud number ning vajutage klaviatuuril nuppu “Enter”.
Ekilexis saab mõistekirjete otsingutulemusi kuvada tabelina.
NB! Tabelivaade toimib kuni 50 kirje puhul. Võite kasutada näiteks tärnotsingut, et näha tabelina kindla tähega algavaid termineid. Näiteks annab järgmine otsing vastuseks kõik t-tähega algavad terminid.
Et otsingutulemusi tabelivaates näha, peaksite käituma järgmiselt.
- Tehke soovitud otsing.
- Vajutage otsingutulemuste ülaosas nupule “Tabelivaade”.
3. Kui otsingutulemustes on kuni 50 kirjet, avaneb otsingutulemusi sisaldav tabel siis eraldi vahelehel:
Tabelivaates on näha seletused, kirjes olevad terminid ja kasutusnäited. Samuti kuvatakse iga osise avalikkus (tabaluku ikoon).
Ekilexis on detailotsing, mis võimaldab terminibaasist kindlate kriteeriumide alusel kirjeid leida. Et aga otsing tulemusi sirvides liiga palju ruumi ja tähelepanu ei nõuaks, on võimalik otsingukriteeriumid selleks ajaks peitu klõpsata.
Kriteeriume saab peita otsingukastide all paikneva noolekesega. Et otsing taas avada, tuleks uuesti noolekesele klõpsata.
– Sõnaveebi kohta käivad küsimused (2)
Kui Ekilex on töötamiskeskkond, siis kogu Ekilexi sisestatud teave saab kõigile avalikuks Sõnaveebis – avalikus kasutajakeskkonnas.
Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info instituudi paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest (sh terminibaasidest). Sõnaveebi kasutavad iga kuu kümned tuhanded inimesed.
Sõnaveebis on koos nii üldkeeleteave (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka teave arvukatest terminibaasidest, mida Ekilexis koostatakse.
Sõnaveeb asub aadressil https://sonaveeb.ee/.
Sõnaveebi otsingutulemustes kuvatakse ülevalpool üldkeelesõnastikus leiduv teave, allpool aga oskussõnastikes ja terminibaasides leiduv teave. Niisiis peate mõnikord võib-olla lehte allapoole kerima, et erialakeelega seonduvaid andmeid näha. Lugege siit lähemalt, mis eristab eriala- ehk oskuskeelt üldkeelest.
