Ekilex ja kirjete koostamine

Ekilex

Kuni aastani 2018 koostasid toetust saanud terminikomisjonid oma terminibaase Eesti Keele Instituudi terminoloogia haldamise tarkvara Termeki abil. Vaata lähemalt avalike terminibaaside alt.

Praegu on Eesti Keele Instituudis uus sõnastike ja terminibaaside koostamise keskkond Ekilex, kuhu on koondatud senised Termekis tehtud terminibaasid. Sarnaselt Termekiga on ka Ekilex kõigile terminibaasi koostajaile tasuta kättesaadav. Ekilexi arendustöid rahastatakse ASTRA projekti vahendeist ja käimasolev arendusetapp kestab 2020. aasta lõpuni.

Ekilexi kasutaja saab ühisotsinguga kätte kogu info üle 50 sõnakogust ja terminibaasist. Nii saab vähendada sõnakogude andmete dubleerimist, koostamisel tekkivaid püsivigu ja tehtu avalikustamine lihtsustub.

Ekilex asub aadressil https://ekilex.eki.ee. Ekilexi kasutajatoega saab ühendust aadressil kasutajatugi@ekilex.ee.

Mais 2019 toimusid esimesed Ekilexi teabepäevad Tallinnas ja Tartus. Terminoloogiahuvilised näevad Tallinna teabepäeva salvestist siit

Ekilexis koostatavad terminibaasid on avalikult kättesaadavad Sõnaveebis. Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info instituudi paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. Alates 2020. aastast esitab üldkeele infot “EKI ühendsõnastik 2020”, oskuskeele osas täiendavad ühendsõnastikku kümned oskussõnastikud ja terminibaasid. Oskussõnastike vaade on veel muutumises.

Sõnaveeb asub aadressil https://sonaveeb.ee/.

Kirjete koostamine

Terminitööd saab teha Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteemis Ekilex. Ekilexiga tutvumiseks loe eelnevat alapeatükki. Järgmised allikad on abiks, kui soovid Ekilexis terminitööd teha.

Mõistekirje kontrollnimekiri annab ülevaate infost, mis mõistekirjes olema peaks.

Ekilexi kasutusjuhend juhendab, kuidas Ekilexi kontot teha, seal terminibaas luua ning selles tööle hakata.

Ekilexi töötoa salvestuses (18.11.2020) tutvustatakse terminitöö teoreetilist poolt, põhilisi terminiallikaid, Ekilexi otsinguvõimalusi ning allika- ja mõistekirje koostamist.

Mõistekirje koostamise ekraanivideo näitab üksikasjalikumalt, kuidas Ekilexis mõistekirjet luua.

Allikakirje koostamise ekraanivideo näitab üksikasjalikumalt, kuidas Ekilexis allikakirjet luua.

Terminitöö teabeallikad sisaldavad infot selle kohta, kuidas terminitööd teha.

Terminiallikatest saab termineid otsida.

Kuidas Ekilexis eri tüüpi allikate kirjeid luua?

Raamatu allikakirje

Raamatu allikakirje näide Ekilexis: UVEÕS
Raamatu allikakirje näide Ekilexis: UVEÕS

Raamatu kohta koostatud allikakirjes võiks võimaluse korral olla täidetud järgmised väljad.

1.      Allika nimetus: pealkiri

2.      Allika tüüp: DOCUMENT

3.      source_author: autor

4.      source_ISBN: ISBN-kood

5.      source_publisher: kirjastus

6.      source_publication_year: ilmumisaasta

7.      source_publication_place: ilmumiskoht

8.      source_name: lühinimetus

Eesti õigusakti allikakirje

Eesti õigusaktid

Eesti õigusakti näide Ekilexis: RLS-2020/05/3
Eesti õigusakti näide Ekilexis: RLS-2020/05/3

Eesti õigusaktid leiab Riigi Teatajast. Õigusakti allikakirje jaoks vajalik info on valdavalt õigusakti netiversiooni päises.

Näide õigusakti päisest: riigilõivuseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/115122016005)
Näide õigusakti päisest: riigilõivuseadus

Eesti õigusakti kohta koostatud allikakirjes võiksid täidetud olla järgmised väljad.

  1. Allika nimetus (nt Riigilõivuseadus (terviktekst mai 2020, 3)). Soovitame märkida seaduse (vm õigusakti) nime järele sulgudes info konkreetse redaktsiooni kohta. Sulgudesse võiks märkida teksti liigi, avaldamise kuu (pikemate kuunimede korral lühendiga) ja komaga eraldatult redaktsiooni (vt avaldamismärke viimast arvu).
  2. Allika tüüp: DOCUMENT
  3. source_RT: Riigi Teataja viide (nt RT I, 30.12.2014, 1; RT I, 22.05.2020, 3). Tegu on avaldamismärgetega. Semikoolonile eelnev märge (RT I, 30.12.2014, 1) viitab õigusakti esimesele redaktsioonile. Selle leiab õigusakti netiversioonis pealkirja alt. Teine on konkreetse redaktsiooni avaldamismärge (RT I, 22.05.2020, 3), mis on toodud päises.
  4. source_www: internetiaadress (nt https://www.riigiteataja.ee/akt/122052020003). Kindlasti peaks veenduma, et internetiaadressi lõpus ei oleks teksti „?leiaKehtiv“. Sellise aadressiga leitakse vaatamise hetkel kehtiv redaktsioon, mille tekst aga ei pruugi kattuda sellega, mis oli allika- ja mõistekirje loomise ajal. Nii võib olla, et mõistekirjes sisalduvaid termineid, definitsioone või kontekste ei leidugi selles õigusaktis, mille juurde „?leiaKehtiv“-aadress viib, kuna need esinesid varasemas redaktsioonis.
  5. source_author: õigusakti väljaandja (seadustel enamasti Riigikogu, määrustel Vabariigi Valitsus, ministrid jt)
  6. source_publication_year (nt 2020).
  7. source_name: lühinimetus, millega mõistekirjetes viidata (nt kujul RLS-2020/05/3). Siin on kombineeritud õigusakti ametlik lühend (nt RLS), mille leiab õigusakti netiversioonist, ning avaldamismärke andmed kujul aasta/kuu/redaktsioon (nt 2020/05/3).

Kogu teave on oluline, kuna annab infot õigusakti konkreetse redaktsiooni kohta. See ei tähenda, et kehtivuse kaotanud allika kirje või viite sellele mõistekirjes peaks kustutama. Kui leiate allikakirje kehtivuse kaotanud õigusakti kohta, võite lisada kirjesse sellekohase märkuse („source_note“), nt „Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.01.2017.“ Ka info kehtimisaja lõpu kohta leiab akti netiversiooni päisest.

Euroopa Liidu õigusakti allikakirje

Euroopa Liidu õigusdokumentide andmebaas on EUR-Lex. Seal on enamasti ka dokumentide eestikeelsed tõlked.

ELi õigusakti kirje näide Ekilexis: 32019L0882

ELi õigusdokumendi kohta koostatud allikakirjes võiksid täidetud olla järgmised väljad.

  1. Allika nimetus: õigusakti pealkiri (nt Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the accessibility requirements for products and services (Text with EEA relevance)).
  2. Allika tüüp: DOCUMENT
  3. source_CELEX e CELEXi number (nt 32019L0882): ainulaadne identifikaator, mis on enamikel ELi õigusaktidel. See on toodud lehe ülaosas (kujul „Document 32014L0024“).
  4. source_www: ingliskeelse teksti PDF-aadress. Selleks peab jaotusest „Languages, formats and link to OJ“ valima „EN“ alt PDF-versiooni ja kopeerima selle aadressi.
  5. source_publication_year: ilmumise aastaarv, mis on dokumendi teksti päises toodud.
  6. source_name e lühinimetus: CELEXi number. CELEXi numbriga peaks pika pealkirja asemel ka mõistekirjes viitama.

Kuvatõmmis EUR-Lexi dokumendi 32019L0882 lehelt

Vaid juhul, kui mõistekirjes kasutatakse allikana ka ELi dokumendi eesti tõlget, tuleb samasse allikakirjesse lisada veel infot.

  1. source_name: õigusakti eesti tõlke pealkiri
  2. source_www: eestikeelse teksti PDF-aadress

Kui võimalik, on parem aga eesti terminite, definitsioonide ja kontekstide allikana kasutada siiski Riigi Teataja õigusakte või muid eestikeelseid allikad. Need on originaaltekstid, samas kui EUR-Lexi eestikeelsed dokumendid on tõlked.


Kui sul on küsimus, millele siit vastust ei leidnud, võid pöörduda Ekilexi kasutajatoe poole aadressil kasutajatugi@ekilex.ee või Eesti Keele Instituudi terminoloogide poole aadressil terminoloogia@eki.ee.