Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on
- sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
- mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.
Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.
Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:
- inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
- komisjoni nimetus (nt „EVTK“).
Näide
Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.
Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes konkreetse kirje osise juures allikakirjele viidates.
