Terminitööst meedias ja mujal


Airika Harrik. Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevaga. – Novaator, 8. mai 2020.

Reet Hendrikson, Helika Mäekivi, Ülle Sihver. Kui eriala saab sõna. – Sirp, 8. mai 2020.

Aili Künstler. Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog. – Sirp, 8. mai 2020.

Sirli Zupping. Head terminid aitavad kliimakriisistki paremini aru saada. – Vikerraadio, 10. märts 2020.

Ingrid Prees. Hoiame ja arendame eesti oskuskeelt. – Õpetajate Leht, 6. märts 2020.

Tiina Soon. EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul. – Postimees, 21. detsember 2019.

Helika Mäekivi. Kuhu jäävad uued terminid? – Universitas Tartuensis, detsember 2019, nr 11.

Ülle Sihver. Keelesaade. Eesti keel Maaülikoolis. – Vikerraadio, 24. november 2019. Maaülikooli Keelekeskuse juhataja Ülle Sihver räägib saates sellest, kuidas Maaülikoolis eestikeelset oskussõnavara edendatakse ja selgitab levinumaid, põnevamaid ja uuemaid oskussõnu. Saate autor on Piret Kriivan.

VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“. 21. november 2019, Eesti Teaduste Akadeemia.

Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“. 1. november 2019, Tallinna Tehnikaülikool.  Järelvaadatav kahes osas:
Tiina Soon. EKI keelekool: Veskist Ekilexini. – Postimees, 8. juuni 2019.
 
Arvi Tavast. EKI keelekool: taas-kasutus on popp! – Postimees, 25. mai 2019.
 
Tiina Soon. EKI keelekool: mõiste mõistmise mõistatus. – Postimees, 20. aprill 2019.
 

Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile: 101 teadusartiklit eesti keeles. – 2019.

Kristiina Ross. EKI keelekool: vanadest terminitest. – Postimees, 8. detsember 2018.

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ 23. november 2018.

Reet Hendrikson. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. – Tartu Ülikool, doktoritöö, 2018.

Väitekirja eesmärk on sõjandusterminoloogia näitel välja selgitada, kuidas mõjutab terminivalik, sh terminite varieerumine, mõistmist ja seekaudu erialasuhtlust. Kesksed uurimisküsimused on, kas ja kuivõrd erinevalt ohvitseride seas sõjandustermineid mõistetakse ning millised on mõistmis(erinevust)e tagamaad. Viimasega seoses selgitan terminimõistmise seost keeleliste ja keeleväliste teguritega. Selleks et neile küsimustele vastata, tulevad töö aluseks olevates artiklites vaatluse alla erinevad erialakeele ja selle kasutamise tahud. Sedamööda kajastab väitekiri põhimõttelisi probleemkohti, mis on alates terminoloogia kui teadusvaldkonna sünnist olnud terminiarutelude, ent laiemalt ka (rakendus)lingvistiliste arutelude tulipunktis. Põhilised neist on sünonüümia (samatähenduslikkuse), polüseemia (mitmetähenduslikkuse), kujundlikkuse ja võõrkeele analoogile tuginevate terminite otstarbekus erialakeeles. Eraldi põhimõtteline teemaring seostub standardimise vajalikkusega, kuna uuemates terminoloogiakäsitlustes on teema taas päevakorral.

Tiina Soon. EKI keelekool: terminiabi terminibaasist.
– Postimees, 4. mai 2018.

Peep Nemvalts. „Eesti teadusterminite sajand. VI eesti teaduskeele konverents“. Tallinna Ülikool, 7. detsembrer 2018.

Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile: 100 teadusartiklit eesti keeles – 2018.

Peep Nemvalts. Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks.
–Sirp, 10. märts 2017. 

Ülle Sihver. Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline. – Sirp, 6. jaanuar 2017.

Kaisa Kesküla. Mis on mõistel pistmist terminiga? – 2017.

Elice Paemurd. Terminitööst Euroopa Komisjonis ja laiemalt. – 2017.

EMÜ akadeemiliste sõnavõttude päev „Eestikeelse teaduse tulevik“. 29. november 2016.

Peep Nemvalts. Teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses. – Novaator, 22. november 2016.

Peep Nemvalts. Eesti teaduskeele olukorrast. – Vikerraadio, 20. november 2016.

Reet Hendrikson. Sõjanduskeele loovusest, haritusest ja tõhususest. – Sõdur, 2014 (4).