Terminitööst meedias ja mujal

Mari Vaus, Kairi Janson. Kui kõige tähtsam on silmale nähtamatu. – Postimees, 28. mai 2022.

Kairi Janson, Mari Vaus. Ekilexi kirjete koostamise töötuba. 25. mai 2022.

Vaatluse all on terminitöö põhimõtted, Ekilexi võimalused ja Ekilexis kirjete koostamine.

Mari Vaus, Kairi Janson. Terminitöö taotlusvooru infopäev. 19. mai 2022.

Terminipäevak „Terminipusast terminipesani“. 14. jaanuar 2022, Eesti Maaülikool.

Mari Vaus, Kairi Janson. Ekilexi kirjete koostamise töötuba. Terminitöö teoreetiline pool, allika- ja mõistekirje koostamine, 10. november 2021.

Oskuskeelepäev Mõõdetav ja mõõtmatu terminoloogias. – Eesti Rahvusraamatukogu, 19. oktoober 2021.

Mari Vaus, Kairi Janson. Salaamist, mida süüa ei saa. – Postimees, 4. september 2021.

Peep Nemvalts. Liikuvuse liigutamine. – Sirp, 18. detsember 2020.

Peep Nemvalts. Haridus formaalse väljundamise distantsil. – Õpetajate Leht, 11. detsember 2020.

Peep Nemvalts (koostaja, toimetaja). Kogumik Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. – Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeele-keskuse köide 2, detsember 2020.

Kirjeldus

Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses. Mil moel võivad keele hääbumist põhjustada tähtsusetuna näivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? Miks ja kuidas eesti keeles õpetada rakubioloogiat? Mille poolest erinevad jaapani ja eesti teaduskeel? Milline on otstarbekaim terminivara erialamõistestikku tähistama? Neile ja muile põnevaile mõtteradadele viivad lugeja autorid, kelle hulgas on ka saksa ja soome emakeelega teadlased, kes suudavad ja tahavad teadustööd teha ning üliõpilasi õpetada eesti keeles.

Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada.
Saatesõna süveneb eesti teaduskeele olukorrasse sajandivanuses Eesti Vabariigis. Mõtte- ja keeleselguse huvides on lisatud olulisemate teaduskeele terminite loend koos iga tähistatava mõiste määratlusega.

Raamat kutsub kaasa mõtlema, kuidas suunduda tõelise keelerikkuse ja täppiskeelte poole.

ISBN 978-9985-58-888-8

Tutvu kogumikuga (allalaaditav fail)

Peep Nemvalts. Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest. – Õiguskeel, 2020/4.

Mari Vaus, Kairi Janson. Ekilexi kirjete koostamise töötuba. Terminitöö teoreetiline pool, põhilised terminiallikad, allika- ja mõistekirje, 18. november 2020.

XV oskuskeelepäev „Terminite kosmos“. 13. oktoober 2020, Eesti Rahvusraamatukogu.

Sirli Zupping, Kairi Janson, Tiina Pai, Mari Vaus. Terminikomisjonid – kellele ja milleks? – Töötuba Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi (DGT) tõlkijate päeva seminaril Sõna jõud ja keele kõla – tõlkimise roll (kriisi)kommunikatsioonis, 30. september 2020.
Sisenemise salasõna: w9xvqy=E

Kairi Janson, Mari Vaus. EKI keelekool: detektiivitöö terminitega. – Postimees, 13. juuni 2020.

Airika Harrik. Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevagaNovaator, 8. mai 2020.

Reet Hendrikson, Helika Mäekivi, Ülle Sihver. Kui eriala saab sõna.Sirp, 8. mai 2020.

Aili Künstler. Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloogSirp, 8. mai 2020.

Sirli Zupping. Head terminid aitavad kliimakriisistki paremini aru saada. – Vikerraadio, 10. märts 2020.

Ingrid Prees. Hoiame ja arendame eesti oskuskeelt. – Õpetajate Leht, 6. märts 2020.

Haridus- ja Teadusministeerium. Avaliku sektori tõlkevajaduste kaardistus aastal 2018. Kokkuvõte. – 2019

Kirjeldus

2019. aastal viisid Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi küsitluse avaliku sektori tõlkekorralduse kohta 2018. aastal.
Küsitlusel osales 58 asutust, sh ministeeriumid ja nende hallatavad asutused.

Tiina Soon. EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul. – Postimees, 21. detsember 2019.

Helika Mäekivi. Kuhu jäävad uued terminid? – Universitas Tartuensis, detsember 2019, nr 11.

Ülle Sihver. Keelesaade. Eesti keel Maaülikoolis. – Vikerraadio, 24. november 2019. Maaülikooli Keelekeskuse juhataja Ülle Sihver räägib saates sellest, kuidas Maaülikoolis eestikeelset oskussõnavara edendatakse ja selgitab levinumaid, põnevamaid ja uuemaid oskussõnu. Saate autor on Piret Kriivan.

VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“. 21. november 2019, Eesti Teaduste Akadeemia.

Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“. 1. november 2019, Tallinna Tehnikaülikool.  Järelvaadatav kahes osas:
Tiina Soon. EKI keelekool: Veskist Ekilexini. – Postimees, 8. juuni 2019.
 
Arvi Tavast. EKI keelekool: taas-kasutus on popp! – Postimees, 25. mai 2019.
 
Tiina Soon. EKI keelekool: mõiste mõistmise mõistatus. – Postimees, 20. aprill 2019.
 

Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile: 101 teadusartiklit eesti keeles. 2019.

Kristiina Ross. EKI keelekool: vanadest terminitest. – Postimees, 8. detsember 2018.

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ 23. november 2018.

Tiina Soon. EKI keelekool: terminiabi terminibaasist.
Postimees, 4. mai 2018.

Peep Nemvalts. „Eesti teadusterminite sajand. VI eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikool, 7. detsembrer 2018.

Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile: 100 teadusartiklit eesti keeles 2018.

Peep Nemvalts. Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks.
– Sirp, 10. märts 2017. 

Ülle Sihver. Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline. – Sirp, 6. jaanuar 2017.

Kaisa Kesküla. Mis on mõistel pistmist terminiga? – 2017.

Elice Paemurd. Terminitööst Euroopa Komisjonis ja laiemalt. – 2017.

EMÜ akadeemiliste sõnavõttude päev „Eestikeelse teaduse tulevik. 29. november 2016.

Peep Nemvalts. Teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses. – Novaator, 22. november 2016.

Peep Nemvalts. Eesti teaduskeele olukorrast. – Vikerraadio, 20. november 2016.

Reet Hendrikson. Sõjanduskeele loovusest, haritusest ja tõhususest. – Sõdur, 2014 (4).


Terminoloogiateemalised doktoritööd

Reet Hendrikson. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. – Tartu Ülikool, doktoritöö, 2018.

Kirjeldus

Väitekirja eesmärk on sõjandusterminoloogia näitel välja selgitada, kuidas mõjutab terminivalik, sh terminite varieerumine, mõistmist ja seekaudu erialasuhtlust. Kesksed uurimisküsimused on, kas ja kuivõrd erinevalt ohvitseride seas sõjandustermineid mõistetakse ning millised on mõistmis(erinevust)e tagamaad. Viimasega seoses selgitan terminimõistmise seost keeleliste ja keeleväliste teguritega. Selleks et neile küsimustele vastata, tulevad töö aluseks olevates artiklites vaatluse alla erinevad erialakeele ja selle kasutamise tahud. Sedamööda kajastab väitekiri põhimõttelisi probleemkohti, mis on alates terminoloogia kui teadusvaldkonna sünnist olnud terminiarutelude, ent laiemalt ka (rakendus)lingvistiliste arutelude tulipunktis. Põhilised neist on sünonüümia (samatähenduslikkuse), polüseemia (mitmetähenduslikkuse), kujundlikkuse ja võõrkeele analoogile tuginevate terminite otstarbekus erialakeeles. Eraldi põhimõtteline teemaring seostub standardimise vajalikkusega, kuna uuemates terminoloogiakäsitlustes on teema taas päevakorral.


Arvi Tavast. The translator is human too: a case for instrumentalism in multilingual specialised communication (Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus). – Tartu Ülikool, doktoritöö, 2008.

Kirjeldus

This dissertation examines the influence of language philosophical world views on practical decisions made in multilingual specialised communication - translation, term discussions, compilation and use of specialised dictionaries. For this purpose, the philosophical views are divided in two classes: linguacentric (language is primary; expressions have intrinsic meaning) and instrumental (language is a tool for communicators to achieve their goals; expressions acquire meaning only in the presence of a competent interpreter). While acknowledging the impossibility of proving the correctness of either of these, the dissertation argues that instrumentalism is more useful in practice. Data for that comes from an analysis of published specialised dictionaries, a dictionary project case study, comparison of test translations to translator attitudes, a survey of decision makers at translation service providers, and a case study of translation customer requirements. Additional results of the dissertation include an instrumentalist model of translation, an evaluation system for school translations, classifications of internal inconsistencies in dictionaries and their prevention measures, and a concept-based termbase system with a mechanism for conversion into a word-based dictionary.

Töö käsitleb keelefilosoofilise maailmavaate mõju praktilistele otsustele mitmekeelses oskussuhtluses - tõlkimises, terminiaruteludes, oskussõnastike koostamises ja kasutamises. Maailmavaatelised seisukohad on selleks jagatud kahte rühma: keelekesksed (keel on primaarne; keelenditel on sisemised tähendused) ja instrumentalistlikud (keel on vahend, mille abil suhtlejad oma eesmärke üritavad saavutada; keelendid omandavad tähenduse üksnes pädeva interpretaatori olemasolul). Tunnistades kummagi õigsuse tõestamise võimatust, on töös põhjendatud instrumentalismi suuremat praktilist kasulikkust. Materjal selleks on ilmunud oskussõnastike analüüs, sõnastikuprojekti juhtumianalüüs, proovitõlgete võrdlus tõlkijate hoiakutega, tõlkebüroode võtmeisikute küsitlus ja tõlkeklientide ootuste juhtumianalüüs. Täiendavate tulemustena on esitatud tõlkeprotsessi instrumentalistlik mudel, koolitõlgete hindamissüsteem, sõnastike sisevastuolude ja nende vältimise meetodite klassifikatsioonid ning mõistepõhine terminibaasisüsteem koos selle sõnapõhiseks sõnastikuks teisendamise mehhanismiga.