Kiirlingid:
- Kooitused, ettekanded ja seminarid
- Artiklid, raadiosaated ja kogumikud
- Terminoloogiateemalised doktoritööd
- Terminoloogiaõpikud ja -käsiraamatud
- Terminoloogiastandardid
- Ingliskeelsed terminoloogiaõpikud ja -käsiraamatud
Koolitused, ettekanded ja seminarid
2024
- Kairi Janson. Ekilexi kirjete koostamise töötuba (12. juuni 2024).
- Mari Vaus. Terminitöö põhimõtete ja teooria koolitus (11. juuni 2024).
- Kairi Janson. Ekilexi kirjete koostamise töötuba (30. mai 2024).
- Mari Vaus. Terminitöö põhimõtete ja teooria koolitus (29. mai 2024).
- Kairi Janson, Mari Vaus. Terminitöö toetusperioodi infopäev (23. mai 2024).
- Terminipäevak „Terminitöö keelekogudes“ (2. veebruar 2024).
2023
- Kairi Janson, Mari Vaus. Ekilexis kirjete koostamise töötuba (6. juuni 2023).
Töötoa esimeses pooles tutvustatakse terminitöö põhimõtteid ja teoreetilist poolt, töötoa teises pooles tutvutakse Ekilexiga ning õpitakse seal koos allika- ja mõistekirjeid koostama.
- Mari Vaus, Kairi Janson. Terminitöö toetusperioodi infopäev (15. mai 2023).
- XVIII oskuskeelepäev: tõhus erialakeel raamatukogus. Eesti Rahvusraamatukogu (10. oktoober 2023).
2022
- Mari Vaus. Ettekanne „Mis või kes on elulõnga-jahukaste ja okaskurk-fangfangia?“ (01.12.2022). Inspiratsioonipäev „Näitame keelt“, Marathon Studios ja Elisa Stage
- Järelvaatamislink (alates 04.30)
- Margit Langemets. Ettekanne „ÕS ja oskuskeel“ (11.10.2022). XVII oskuskeelepäev “Raamat ja haridus“ Eesti Rahvusraamatukogus
- Kairi Janson, Mari Vaus. Ekilexi kirjete koostamise töötuba. (25.05.2022). Vaatluse all on terminitöö põhimõtted, Ekilexi võimalused ja Ekilexis kirjete koostamine.
- Mari Vaus, Kairi Janson. Terminitöö taotlusvooru infopäev. (19.05.2022).
- Mari Vaus. Ettekanne „Milline on hea termin?“ (12.05.2022). Euroopa Komisjoni #TranslatingEurope terminoloogiaseminar, Nordic Hotel Forum, Tallinn, Eesti
Ülevaade oskuskeele ja üldkeele erinevustest, termini vormilisest küljest ja sellest, mida uue termini loomisel silmas pidada.
- Arvi Tavast. Põhiettekanne „Data Sharing and Future Technologies“ (28.03.2022). Pan-European Terminology Summit, Reykjavík
- Järelvaatamislink
- Järelvaatamislink
- Mari Vaus. Ettekanne „Terminology Resources and Strategies in the Baltic States. Estonia“ (29.03.2022). Pan-European Terminology Summit, Reykjavík
- Järelvaatamislink (alates 05.36)
- Järelvaatamislink (alates 05.36)
- Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli terminipäevak „Terminipusast terminipesani“ (14.01.2022).
- Järelvaatamislink 1 (1. osa)
- Järelvaatamislink 2 (2. osa)
2021
- Mari Vaus, Kairi Janson. Ettekanne „Ülevaade Eesti terminitööst ja võimalustest“ (29.11.2021). Tallinna Tehnikaülikooli II terminoloogiaseminar „Tõhusa terminitöö nimel“.
- Järelvaatamislink (alates 00.03.45)
- Järelvaatamislink (alates 00.03.45)
- EAFT Summit 2021 (25–26.11.2021).
- Mari Vaus, Kairi Janson. Ekilexi kirjete koostamise töötuba. Terminitöö teoreetiline pool, allika- ja mõistekirje koostamine. (10.11.2021)
- Kelly Lilles, Mari Vaus. Ettekanne „EuroTermBanki terminihaldustarkvara esitlus“ (19.10.2021). XVI oskuskeelepäev, Eesti Rahvusraamatukogu.
- Mari Vaus, Kelly Lilles. Ettekanne „Introduction to EU project „Federated eTranslation Termbank Network““ (16.08.2021). Rahvusvaheline filmiterminoloogia konverents FilmTerm 2021.
- Mari Vaus. Ettekanne „Terminology Work and Terminological Resources in Estonia“ (30.06.2021). Töötuba „Terminology Resources in Scandinavia, the Baltic States and Iceland“
Varasemad
2020
- Mari Vaus, Kairi Janson. Ekilexis kirjete koostamise töötuba. Terminitöö teoreetiline pool, põhilised terminiallikad, allika- ja mõistekirje (18.11.2020).
- Kelly Lilles, Mari Vaus. Euroopa keskne terminibaas – unelm või tõelisus? Projektist „Federated eTranslation Termbank Network“ (2020).
- Sirli Zupping, Kairi Janson, Tiina Pai, Mari Vaus. Terminikomisjonid – kellele ja milleks? (30.09.2020) – Töötuba Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi (DGT) tõlkijate päeva seminaril „Sõna jõud ja keele kõla – tõlkimise roll (kriisi)kommunikatsioonis“.
- Kogu sündmuse järelvaatamislink
- Sisenemise salasõna: w9xvqy=E
2019
- VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ (21.11.2019). Eesti Teaduste Akadeemia.
2018
- Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ (23. november 2018). Haridus- ja Teadusministeerium.
- Teaduskommunikatsioon (video)
- Sümpoosioni ülevaade „Väljendusvõime väärtus“ (Maaülikooli ajakiri, detsember 2018, lk 30).
- Kõrghariduse keel (video)
- Erialakeel (video)
- Kelly Lilles, Mari Vaus. Kuidas õpetada igale arstile 25 võõrkeelt? Projektist „eTranslation TermBank“ (09.10.2018). XIII oskuskeelepäev, Eesti Rahvusraamatukogu.
- Peep Nemvalts. „Eesti teadusterminite sajand. VI eesti teaduskeele konverents“ (7. detsember 2018). Tallinna Ülikool.
- Arvi Tavast. EKILEXi arenduse hetkeseis (2018).
- Arvi Tavast. EKILEX ja terminitöö (2018).
2015
- Tiina Pai. Sügavuti terminibaasist IATE (2015).
- Vahur Meus. Termeki: mis, kellele, kuidas? (2015).
- Eva Tamm. Terminitöö ABC (14.05.2015).
- Mari Vaus, Signe Saar. Terminoloogiatöö Eesti Keele Instituudis (14.05.2015).
Artiklid, raadiosaated ja kogumikud
EKI terminoloogide kirjutatud artikleid võib leida ERR-i kultuuriportaali rubriigist „Keeleminutid“. Samuti ilmub terminoloogiateemadel arutlevaid artikleid sagedasti ajakirjas Õiguskeel.
2024
- Kairi Janson (2024). Sõnaveebi oskussõnastikud – erialatekstiga tegeleja abimehed. Õiguskeel, 3/2024.
- Kairi Janson, Mari Vaus (2024). Keeleminutid. Infopesupäev. ERR Kultuur, 8. aprill.
- Mariliis Kolk (2024). Eksitav (kliima)termin on sümptom mõtteselgusetusest. Õiguskeel 1/2024.
- Airika Harrik (2024). Terminikomisjon tõrjub invasiivseid toortõlkeid mitme keele abil. ERR Novaator, 15. veebruar.
- Mari Vaus, Kairi Janson (2024). Keeleminutid. Kas info saab olla kuri? ERR Kultuur, 12. veebruar.
2023
- Raimu Hanson (2023). Eestikeelsete taimenimede hulgas leidub nüüd sala-jürilill ja lihavõtte-mõjukäpp. Tartu Postimees, 10. detsember.
- Ruth Erm (2023). Mis juhtuks, kui meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna terminoloogias tehtaks koostööd? Sotsiaaltöö 4/2023.
- Reet Hendrikson (2023). Riigikaitse terminiarendus – kerkne kriiside kiuste! Õiguskeel 4/2023.
- Toomas Kukk (2023). Inimeste nimed loomadel ja taimedel. Keelesaade. Vikerraadio, 18. juuni.
- Ardo Ran Varres (2023). Heli-art ja sound’i-kunst? Sirp, 12. mai.
- Mari Vaus, Kairi Janson (2023). Keeleminutid. „Siin me oleme“ maailmakodaniku moodi. ERR Kultuur, 3. aprill.
- Mari Vaus (2023). Lobist niisama ei lobise. Keelesäuts. Vikerraadio, 10. veebruar.
- Sirli Zupping, Helen Kaljumäe (2023). Väärtuslike keeleandmestike avaldamisest ja taaskasutamisest. Õiguskeel 1/2023.
- Kairi Janson, Mari Vaus (2023). Keeleminutid. Mida ütlevad majanduse kohta huulepulgad, sääsed ja aluspüksid. ERR Kultuur, 23. jaanuar.
2022
- Mari Vaus, Kairi Janson (2022). Keeleminutid. Inglid hõljuvad ka meresügavustes. ERR Kultuur, 19. detsember.
- Mari Vaus, Kairi Janson (2022). Kui kõige tähtsam on silmale nähtamatu. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 28. mai.
- Helika Mäekivi (2022). Pool aastat ja 300 terminit. Universitas Tartuensis, 4/2022.
- Reet Hendrikson (2022). Sõjanduse sõnavara 1–2. Keelesaade. Vikerraadio.
- Reet Hendrikson. Eestikeelse terminiarendusega Euroopasse! Academia Militaris, 4/2022, 60−62.
- Reet Hendrikson. Mõiste, termini ja sõjandusterminoloogia töörühmaga eestikeelse riigikaitse eest! Academia Militaris, 3/2022, 58−60.
- Kairi Janson, Mari Vaus (2022). Kolmkümmend viis ampsu termineid. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 19. veebruar.
- Reet Hendrikson (2022). Defineerimine – kunst või teadus? Õiguskeel 1/2022.
- Kairi Janson, Mari Vaus (2022). In vitro rakuvaba transkriptsioon ehk Kui teksti vallutavad terminid. Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2021, lk 16−21. Tartu: Grano Digital.
2021
- Reet Hendrikson (2021). Verba Militaris ehk mõiste ja terminiga eestikeelse sõjateaduse eest! Academia Militaris, 1/2021, 60−62
- Reet Hendrikson (2021). Veel operatsioonidest ja operatiivsusest. Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, 1/2021, 62–65.
- Ülle Allsalu (2021). Terminitöö väljakutsed ja võimalused info- ja digiajastul. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 6. november.
- Mari Vaus, Kairi Janson (2021). Salaamist, mida süüa ei saa. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 613, 6, 4. september.
- Arvi Tavast (2021). Agiilne metoodika terminitöös: kui poolt rehkendust ei jõua, tee terve. Õiguskeel 2021/1.
Varasemad
2020
-
- Peep Nemvalts. Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest. Õiguskeel, 2020/4.
-
- Peep Nemvalts (2020). Liikuvuse liigutamine. Sirp, 18. detsember.
-
- Peep Nemvalts (2020). Haridus formaalse väljundamise distantsil. Õpetajate Leht, 11. detsember.
-
- Peep Nemvalts (koostaja, toimetaja). Kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“. – Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeele-keskuse köide 2, detsember 2020.
-
- Kairi Janson, Mari Vaus (2020). Detektiivitöö terminitega. (EKI keelekool). Postimees : Arvamus ja Kultuur, 559, 7, 13. juuni.
-
- Airika Harrik (2020). Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevaga. Novaator, 8. mai.
-
- Reet Hendrikson, Helika Mäekivi, Ülle Sihver (2020). Kui eriala saab sõna. Sirp, 8. mai.
-
- Reet Hendrikson (2020). Ühtse mõistmise ja terminikasutuse võimalikkusest laiapindses riigikaitses – Sõjateadlane, 15, 31−86.
-
- Reet Hendrikson (2020). Operatiivne erialakeel? Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, 5/2020, 55.
-
- Aili Künstler (2020). Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog. Sirp, 8. mai.
-
- Sirli Zupping (2020). Head terminid aitavad kliimakriisistki paremini aru saada. Vikerhommik. Vikerraadio, 10. märts.
-
- Ingrid Prees (2020). Hoiame ja arendame eesti oskuskeelt. Õpetajate Leht, 6. märts.
2019
-
- Tiina Soon (2019). EKI keelekool: šampanja aeg käes, siidri oma tulekul. Postimees, 21. detsember.
-
- Helika Mäekivi (2019). Kuhu jäävad uued terminid? Universitas Tartuensis, 11/2019.
-
- Ülle Sihver (2019). Eesti keel Maaülikoolis. – Keelesaade. Vikerraadio, 24. november.
-
- Tiina Soon (2019). Veskist Ekilexini. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 8. juuni.
-
- Arvi Tavast (2019). Taaskasutus on popp! (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 25. mai.
-
- Tiina Soon (2019). Mõiste mõistmise mõistatus. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 20. aprill.
-
- Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Avaliku sektori tõlkevajaduste kaardistus aastal 2018. Kokkuvõte.
2018
-
- Kristiina Ross (2018). EKI keelekool: vanadest terminitest. Postimees, 8. detsember.
-
- Mait Klaassen (2018). Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile: 101 teadusartiklit eesti keeles.
-
- Tiina Soon (2018). Terminiabi terminibaasist. (EKI keelekool). Postimees: Arvamus ja Kultuur, 10. mai.
-
- Ülle Sihver (2018). Eestikeelse terminivara hoole ja kasutus on terminoloogiakomisjoni eesmärk ja mõte. Oma keel 1/2018.
2017
-
- Peep Nemvalts (2017). Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks. Sirp, 10. märts.
-
- Ülle Sihver (2017). Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline. Sirp, 6. jaanuar.
-
- Elice Paemurd (2017). Terminitööst Euroopa Komisjonis ja laiemalt. Tõlkimise tahud. Tallinn: EKSA, 2017, lk 52-59.
-
- Kaisa Kesküla (2017). Mis on mõistel pistmist terminiga? Tõlkimise tahud. Tallinn: EKSA, 2017, lk 44–51.
2016
-
- Peep Nemvalts (2016). Teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses. ERR Novaator, 22. november.
-
- Peep Nemvalts (2016). Eesti teaduskeele olukorrast. Labor. Vikerraadio, 20. november.
-
- Tiina Soon (2016). Estermi teine tulemine. Õiguskeel 2/2016.
Varasemad
-
- Kadri Sõrmus (2015). Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017. Õiguskeel 4/2015.
-
- Kadri Sõrmus (2014). Fookuses on terminoloogia. Sirp, 5. detsember.
-
- Aime Vettik (2014). Õigus ja keel: juristide ja lingvistide koostööst. Õiguskeel 4/2014.
-
- Reet Hendrikson. Sõjanduskeele loovusest, haritusest ja tõhususest. Sõdur, 2014 (4).
-
- Tiina Soon (2010). Mõni ääremärkus terminoloogi töölaualt. Õiguskeel 4/2010.
Terminoloogiateemalised doktoritööd
Reet Hendrikson. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. – Tartu Ülikool, doktoritöö, 2018.
Kirjeldus
Väitekirja eesmärk on sõjandusterminoloogia näitel välja selgitada, kuidas mõjutab terminivalik, sh terminite varieerumine, mõistmist ja seekaudu erialasuhtlust. Kesksed uurimisküsimused on, kas ja kuivõrd erinevalt ohvitseride seas sõjandustermineid mõistetakse ning millised on mõistmis(erinevust)e tagamaad. Viimasega seoses selgitan terminimõistmise seost keeleliste ja keeleväliste teguritega. Selleks et neile küsimustele vastata, tulevad töö aluseks olevates artiklites vaatluse alla erinevad erialakeele ja selle kasutamise tahud. Sedamööda kajastab väitekiri põhimõttelisi probleemkohti, mis on alates terminoloogia kui teadusvaldkonna sünnist olnud terminiarutelude, ent laiemalt ka (rakendus)lingvistiliste arutelude tulipunktis. Põhilised neist on sünonüümia (samatähenduslikkuse), polüseemia (mitmetähenduslikkuse), kujundlikkuse ja võõrkeele analoogile tuginevate terminite otstarbekus erialakeeles. Eraldi põhimõtteline teemaring seostub standardimise vajalikkusega, kuna uuemates terminoloogiakäsitlustes on teema taas päevakorral.
Arvi Tavast. The translator is human too: a case for instrumentalism in multilingual specialised communication (Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus). – Tartu Ülikool, doktoritöö, 2008.
Kirjeldus
Töö käsitleb keelefilosoofilise maailmavaate mõju praktilistele otsustele mitmekeelses oskussuhtluses - tõlkimises, terminiaruteludes, oskussõnastike koostamises ja kasutamises. Maailmavaatelised seisukohad on selleks jagatud kahte rühma: keelekesksed (keel on primaarne; keelenditel on sisemised tähendused) ja instrumentalistlikud (keel on vahend, mille abil suhtlejad oma eesmärke üritavad saavutada; keelendid omandavad tähenduse üksnes pädeva interpretaatori olemasolul). Tunnistades kummagi õigsuse tõestamise võimatust, on töös põhjendatud instrumentalismi suuremat praktilist kasulikkust. Materjal selleks on ilmunud oskussõnastike analüüs, sõnastikuprojekti juhtumianalüüs, proovitõlgete võrdlus tõlkijate hoiakutega, tõlkebüroode võtmeisikute küsitlus ja tõlkeklientide ootuste juhtumianalüüs. Täiendavate tulemustena on esitatud tõlkeprotsessi instrumentalistlik mudel, koolitõlgete hindamissüsteem, sõnastike sisevastuolude ja nende vältimise meetodite klassifikatsioonid ning mõistepõhine terminibaasisüsteem koos selle sõnapõhiseks sõnastikuks teisendamise mehhanismiga.
Terminoloogiaõpikud ja -käsiraamatud
- Arvi Tavast, Marju Taukar. Mitmekeelne oskussuhtlus. Tallinn: Valgus, 2013.
- Tiiu Erelt. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
Terminoloogiastandardid
- EVS-ISO 1087-1:2002 Terminoloogiatöö. Sõnastik. Osa 1: Teooria ja rakendus (eelvaade).
- ISO 704:2009 Terminology work – Principles and methods (eelvaade).
- ISO 15188:2001 Project management guidelines for terminology standardization (eelvaade).
- ISO 23185:2009 Assessment and benchmarking of terminological resources – General concepts, principles and requirements (eelvaade).
- ISO 26162:2012 Systems to manage terminology, knowledge and content – Design, implementation and maintenance of terminology management systems (eelvaade).
- ISO 12616:2002 Translation-oriented terminography (eelvaade).
Ingliskeelsed terminoloogiaõpikud ja -käsiraamatud
- Kara Warburton. Terminology and Lexicography Research and Practice (TLRP): Volume 21: The Corporate Terminologist. John Benjamins Publishing Company, 2021.
- Info ja eelvaade
- Sue Ellen Wright, Gerhard Budin. Handbook of Terminology Management: Volume 1: Basic Aspects of Terminology Management. Amsterdam: John Benjamins, 1997.
- Info ja eelvaade
- Sue Ellen Wright, Gerhard Budin. Handbook of Terminology Management: Volume 2: Application-Oriented Terminology Management. Amsterdam: John Benjamins, 2001.
- Info ja eelvaade
- Heidi Suonuuti. Guide to Terminology. Nordterm 8. Helsinki: Tekniikan Sanastokeskos, 2001.
- Veebiversioon
- Rita Temmermann. Towards New Ways of Terminology Description: The Sociocognitive Approach. Amsterdam: John Benjamins, 2000.
- Info ja eelvaade
- Hendrik J. Kockaert, Frieda Steurs. Handbook of Terminology: Volume 1. Amsterdam: John Benjamins, 2015.
- Info ja eelvaade