Korduma kippuvad küsimused

Klõpsake allolevatele teemadele, et näha küsimusi, mis konkreetse teemaga seonduvad.

– Mõistekirjete kohta käivad küsimused (17)

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.

Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.

Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:

Kui soovin muuta termini juures olevat kasutusnäidet, lähen hiirekursoriga kasutusnäite väljale ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:

Kui soovin muuta allikakirje pealkirjavälja, lähen hiirekursoriga pealkirja juurde ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.

NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.

Enne uue mõistekirje lisamist veenduge, et tegutsete Ekilexis õiges rollis. Sel moel loote uue kirje õigesse terminibaasi. Rollide ja nende vahetamise kohta lugege lähemalt siit.

NB! See õpetus käib uue mõistekirje loomise kohta. Seda, kuidas olemasolevasse mõistekirjesse uut terminit lisada, vaadake siit.

  1. Minge Ekilexi avalehelt terminoloogide otsingusse või valige menüüst “Terminoloogid
  1. Vajutage ülevalt siniselt ribalt “Uus mõiste”
  1. Sisestage mõistet tähistav termin
  2. Valige termini keel
  3. Vajutage “Lisa”

Ekilexis saab ala- ja ülaindekseid lisada nupu „Lisa märgendus“ alt. Üla- ja alaindekseid saab lisada kõigile tekstiväljadele, kuhu on võimalik ise infot kirjutada: termin, definitsioon, kasutusnäide, märkus.

1. Kõigepealt peaksite minema hiirega soovitud välja peale, millele indeksit lisada soovite (nt termin). Peaksite vajutama tekkinud sinisele muutmisnupule.

2. Seejärel peaksite valima (märgistama) selle osa, mida üla- või alakirja panna soovite.

3. Pärast seda peaksite vajutama rohelisele nupule kirjaga „Lisa märgendus“.

4. Avanevast menüüst peaksite olenevalt soovist valima kas üla- või alaindeksi.

5. Seejärel peaksite vajutama „Salvesta“.

Siis ilmub soovitud üla- või alaindeks kirjesse.

Ekilexis saab mõistekirjesse lisada märkusi, millega saab mõiste, definitsiooni või termini kohta lisainfot anda. Kuna mõiste definitsioon peaks olema ühelauseline, sobib märkuseväljale üldjuhul ka selline teave, mida tahaksite definitsiooni järele teiseks või kolmandaks lauseks lisada.

Erinevalt definitsioonist võiksid märkused olla vormistatud täislausetena, mis algavad suure tähega ja lõppevad punktiga. Ühele märkuseväljale võib lisada mitu lauset. Igal märkusel võiks olla ka allikaviide: juhul kui tegu on allikast kopeeritud teabega, peaks viitama sellele allikale, kui aga märkuse on lisanud terminikomisjoni esindaja, peaks viitama komisjonile.

Märkusi saab mõistekirjes lisada kolme kohta.

Mõiste märkus

Mõiste märkuse väljale sobib enamasti teave, mis ei kommenteeri konkreetset terminit või definitsiooni ega selle sõnastust. Tegu on lisainfoga, mis annab teavet nähtuse (mõiste) kui sellise kohta. (Kui mõiste ja termini erinevused on teile ebaselged, siis vaadake selle kohta lähemalt siit.)

Mõiste märkust saab lisada plussmärgist, mis asub kirje kõige ülemises paremas nurgas:

Avanenud menüüst tuleks valida variant “Märkus”:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Definitsiooni märkus

Definitsiooni märkuse väljale sobib enamasti teave, mis kommenteerib definitsiooni või on sellega muul moel väga tihedalt seotud.

Definitsiooni märkust saab lisada, kui minna kursoriga definitsiooni teksti peale ning vajutada halli märkmepaberi nuppu:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Termini märkus

Termini märkuse väljale sobib teave, mis kommenteerib terminit. Sinna võib kanda näiteks lisainfot selle kohta, kes termini esimest korda kasutusele võttis. Kui sama mõiste kohta on aga näiteks kasutusel kaks paralleelterminit, võib termini märkuste abil täpsustada seda, mis ringkonnas emb-kumb termin kasutusel on (juhul kui selline erinevus on teada).

Termini märkust saab lisada termini kõrval asuvast plussmärgist:

Avanenud menüüst tuleks valida variant “Ilmiku märkus”:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Võimalik on lisada ka mitteavalikke märkusi, mida väliskasutaja Sõnaveebis ei näe. Need tulevad kasuks siis, kui tegu on kommentaaridega, mis on mõeldud vaid terminibaasi koostajatele. Vaadake siit, kuidas mõistekirje väljade avalikkust muuta.

Definitsiooni saab lisada mõistekirje ülaosast mõisteplokist.

  1. Vajutage kas plussile kirja “Seletused” juures (nagu alloleval näitel) või plussile paremal ülaosas, valides sealt väärtuseks “Mõiste seletus”.

2. Kopeerige või kirjutage soovitud definitsioon avanenud akna tekstiväljale.

3. Valige definitsiooni keel.

4. Valige definitsiooni tüüp (terminitöös enamasti “definitsioon”).

Kui tahate teada, kuidas lisada allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon/autor on kas tõlkinud või loonud ise ühele/mitmele allikale tuginedes, klõpsake siia.

Terminibaasid on mõistepõhised, mis tähendab, et ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid (sünonüümid), sh paralleelvariandid ning terminid teistes keeltes.

Esimese termini peab sisestama siis, kui hakkate mõistekirjet looma. Seda, kuidas uut mõistekirjet luua, vaadake siit.

Kui soovite aga juba olemasolevasse kirjesse uut terminit lisada (ükskõik, mis keeles), peaksite vajutama mõistekirje ülaosas nupule “Lisa termin”. Lisatav termin võib olla nii muukeelne vaste kui ka eesti- või muukeelne sünonüüm.

Kindlasti ei tohiks sünonüüme või muid terminivariante kirjutada koos ühele ja samale terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa.

Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja.

Näide

Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.

  • Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas.
  • Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
    • Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
  • Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.


Et leida oma terminibaasist termineid, mis võivad olla ühel väljal koma, semikooloni või mõne muu märgiga eraldatud, võiksite kasutada järgmist otsingut:
Terminoloogide vaate detailotsing: termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk, näiteks:

Kõiki mõistekirjeid korraga näeb siis, kui

  1. minna terminoloogide otsingusse,
  2. siniselt ribalt valida detailotsing,
  3. veenduda, et „Valitud sõnakogude“ alt on valitud soovitud terminibaas;
  4. esimesest rippmenüüst valida „mõiste“,
  5. teisest rippmenüüst valida „muutmise aeg“,
  6. kolmandast rippmenüüst valida „on varasem kui“,
  7. neljandast rippmenüüst valida homne kuupäev.
Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Terminoloogide vaate detailotsingus tehtavad valikud, et näha terminibaasi kõiki kirjeid korraga.

Selleks, et näha kõiki allikakirjeid, mida olete terminibaasis kasutanud, peaksite käituma järgmiselt:

  1. minema vasakul nurgas olevast menüüst allikate otsingusse,

2. valima siniselt ribalt detailotsingu,

3. esimesest rippmenüüst valima „allikas“,

4. teisest rippmenüüst valima „kasutatud sõnakogus“,

5. kolmandast rippmenüüst valima „on“,

6. neljandast rippmenüüst valima oma terminibaasi (näites Katsebaas),

7. vajutama „Otsi“.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Et näha kõiki allikaid, millele olete terminibaasis viidanud, peaksite allikate detailotsingus tegema sellised valikud (viimasest rippmenüüst tuleks Katsebaasi asemel valida oma terminibaas).

Seejärel näete kõiki allikaid, millele teie terminibaasis on viidatud.

Klõpsake siia, et näha, kuidas saada teada, millises mõistekirjes olen konkreetsele allikakirjele viidanud.

Selles terminibaasis, mille olete loonud või mille muutmise õigus teil on, saate kirje koostajaid vaadata logist. Logi asub mõistekirje üleval paremas nurgas.

Logis on üsna palju tehnilist informatsiooni. Logisse süvenedes aga võib näha, et seal kajastub info ka selle kohta, kes on kirje iga välja loonud. Kõige alla kerides leiate selle inimese nime, kes lisas esimese termini ehk pani aluse kogu mõistekirjele (näites “keelend ükssarvik”).

Ka allikakirjete juures asub logi üleval paremas nurgas.

Kui teil ei ole terminibaasi muutmisõigust, siis te selle baasi kirjete logisid ei näe. Ekilexis on ligi 100 sõnakogu ning üldjuhul on tavakasutajal õigus muuta neist vaid ühte või paari: neid terminibaase, milles ta ise tegutseb.

Võib juhtuda, et teil tekib siiski küsimus mõne sellise mõistekirje kohta, mis asub baasis, mille logisid te ei näe. Sel juhul võiksite võtta ühendust selle terminibaasi kontaktisikuga. Eri terminibaaside kontaktisikud leiab kõige paremini üles Sõnaveebi sõnakogude kirjeldustest: https://sonaveeb.ee/collections. Esimene sõnakogu on EKI ühendsõnastik, ent allapoole kerides näete eri terminibaase, nende tutvustavat infot ja kontaktandmeid.

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks

  1. vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
  2. vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.

Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.


Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.

Terminibaasid on mõistepõhised, mis tähendab, et ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid (sünonüümid), sh paralleelvariandid ning terminid teistes keeltes.

Seda, kuidas lisada olemasolevasse kirjesse teist terminit (muukeelset vastet või sünonüümi), vaadake siit.

Mõnikord võib aga näiteks üks termin olla eelistatum kui teine või soovite näidata, et termin oli kasutusel küll varem, aga on nüüdseks vananenud. Sellisel juhul tuleb terminile märkida väärtusolek.

1. Liikuge termini juurde ja vajutage selle kõrval olevat plussmärki

2. Valige avanenud menüüst “Väärtusolek”

3. Valige soovitud väärtusolek ja vajutage “Lisa”.

4. Nüüd on termini juures väärtusolek näha!

Ekilexis on üks terminibaas, mis ongi mõeldud katsetamiseks – Katsebaas. Katsebaasis võib mõistekirjeid luua igaüks olenemata sellest, mis valdkonna terminoloogiaga ta muidu töötab. Katsebaasi muutmisõigus on igal Ekilexi kasutajal ja seda ei pea eraldi taotlema. Katsebaasi kirjed ei muutu Sõnaveebis avalikuks ja jäävad alati vaid Ekilexi.

Selleks, et Katsebaasis kirjete koostamist katsetada, peaksite tegema läbi järgmised sammud:

  1. valima Ekilexis Katsebaasi muutja rolli (lugege rollidest ja nende vahetamisest lähemalt siit),

2. minema terminoloogide vaatesse (töölaual “Terminoloogide otsing”),

3. alustama mõistekirje loomist, vajutades nupule “Uus mõiste”. Lugege mõistekirjete loomisest lähemalt siit.

NB! On väga oluline, et pärast katsetamist, kui soovite hakata looma kirjeid enda terminibaasi, vahetaksite Katsebaasi muutja rolli jälle enda terminibaasi muutja rolli vastu. Muidu sisestate oma terminibaasi kirjed ekslikult Katsebaasi.

Rolli saab vahetada nii, nagu kirjeldatud 1. punktis, lihtsalt sel juhul peaks Katsebaasi muutja rolli asemel valima oma terminibaasi muutja/omaniku rolli.

Ekilexis on mõistekirje iga tekstivälja juures võimalik valida selle avalikkust. Vaikimisi on kõik väljad avalikud – see tähendab, et neid välju näeb ka iga väliskasutaja (lugege siit lähemalt, kuidas Ekilex on seotud kasutajakeskkonnaga ehk keeleportaaliga Sõnaveeb).

Mõnikord aga võib juhtuda, et soovite mõistekirjesse lisada teavet iseenda ja teiste oma terminibaasi koostajate jaoks ega soovi, et kümned tuhanded väliskasutajad seda näeksid. Samuti võite soovida mitteavalikuks muuta osiseid, mida tahate veel muuta või täiendada.

Siiski pidage meeles: mittetäielik teave on kasutaja jaoks väärtuslikum kui teabe puudumine. Seepärast soovitame üldjuhul hoida kõik kirje osised avalikud – kui just need ei ole mõeldud sisekommentaaridena terminibaasi koostajatele endile.

Termini avalikkuse muutmine

Termini ja sellega seotud teabe avalikkusest annab märku termini juures olev tabaluku märk. Avatud tabalukk näitab, et termin koos teabega on avalik, suletud tabalukk aga näitab, et termin ei ole avalikus keeleportaalis nähtav. Termini avalikkust saab muuta, kui tabaluku ikoonil klõpsata:

Kui märgite termini mitteavalikuks, muutub mitteavalikuks ka muu selle juures olev info (kasutusnäide, allikaviide jm). Kui mõistekirjes on kõik terminid märgitud mitteavalikuks, on väliskasutaja eest peidus kogu kirje. Hiljem saate termini samale ikoonile klõpsates taas avalikustada.

Definitsiooni, märkuse, kasutusnäite avalikkuse muutmine

Teiste tekstiväljade avalikkust saab muuta kas neid lisades või muutes. Selleks peab eemaldama linnukese kirja “Avalik” eest. Näiteks kui soovin mitteavalikuks muuta definitsiooni märkust, vajutan esmalt definitsiooni muutmisnuppu:

Seejärel eemaldan avanenud aknas linnukese välja “Avalik” eest ja vajutan “Salvesta”:

NB! Kui muudate mingi välja mitteavalikuks ajutiselt, siis ärge unustage seda hiljem taas avalikustada.

Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „EVTK“).

Näide

Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud IATE definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes konkreetse kirje osise juures allikakirjele viidates.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Näide sellest, kuidas lisada mõistekirjes allikakirjele viidates siseviite reale sõna “põhjal”.

Kui olete terminibaasi loonud, on teil õigused sinna mõistekirjeid lisada ja seal muid muudatusi teha. Kui näete, et ei saa oma terminibaasis muudatusi teha, võib probleem olla selles, et valitud on vale sõnakogu muutja roll.

Kõik Ekilexi kasutajad saavad liitudes katsebaasi muutmisõigused ehk katsebaasi muutja rolli. Kui luuakse uus terminibaas, on rolle, mille vahel valida, kaks. Kui te ei saa enda terminibaasis muutusi teha, on võimalik, et olete kogemata jäänud katsebaasi muutja rolli. Enda rolli näeb ja saab muuta ülevalt sinise riba paremast nurgast oma nime alt. Peaksite sealt valima oma terminibaasi muutja rolli.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel.
  1. Klõpsake üleval sinise riba paremal pool oma nimele

2. Kui soovite rolli vahetada, vajutage “Vaheta”.

3. Klõpsake avanenud lehel kirja “Vali roll” järel olevale väljale ja valige menüüst sobiv roll.

Ekilexis peaks iga termini – olgu tegu sünonüümi või muukeelse vastega – lisama uuele terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa. Kõik terminivariandid, olgu neis kasvõi pelgalt ühetäheline erinevus, peaksid olema kantud eraldi terminiväljadele.

Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja. Teie terminitöö jääb sel moel kasutajale leidmatuks.

Vaadake siit, kuidas lisada mõistekirjesse uut terminit.

Näide

Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.

  • Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas. (Vaadake siit lähemalt, kuidas Ekilexis uut mõistekirjet luua.)

  • Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
    • Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
      

Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.


Et leida oma terminibaasist termineid, mis võivad olla ühel väljal koma, semikooloni või mõne muu märgiga eraldatud, võiksite kasutada järgmist otsingut:
Terminoloogide vaate detailotsing: termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk, näiteks:

Kui tunnete, et mõiste (ja mõistekirje) ning termini erinevused on veel ebaselged, klõpsake siia, et neist rohkem teada saada.

Siinne juhend annab näpunäiteid nii definitsiooni vormiliseks kui ka sisuliseks koostamiseks. Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Kuna Ekilexis töötavad koos paljud eri tegijad, on tähtis, et kõigi terminibaaside koostajad järgiksid sarnast stiili. Nii on suur ühisbaas ühtlasem. Seega oleks hea, kui ka terminibaaside koostajad lähtuksid definitsioonide koostamisel ühest ja samast tavast.

Näitena võime vaadata nt Ekilexi ükssarviku kirje definitsiooni:
väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

Hea definitsioon:

  • on lühike
  • on täpne
  • algab väikse tähega
  • lõppeb punktita
  • defineerib vaid ühte mõistet
  • ei sisalda üleliigset infot
  • ei korda defineeritava mõiste terminit
  • sisaldab asjakohaseid termineid

Üldine

1. Iga kirje defineerib ainult ühte mõistet. Näiteks defineerime erinevalt joogi- ja kõnniteed. Niisiis peaks kummagi kohta olema koostatud eraldi kirje, kus asuks ainult seda konkreetset mõistet väljendav definitsioon.

2. Kõik kirjes esinevad selgitamist vajavad mõisted on defineeritud omaette kirjetes. Kui näiteks definitsioonis esineb mingi mõiste, mis vajaks lisaselgitust, peaks selle kohta koostama omaette kirje, mitte aga defineerima seda käsilolevas kirjes.

Näiteks esineb ükssarviku definitsioonis (väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit) termin “idufirma”. Idufirma kohta peaks koostama eraldi mõistekirje, kus see mõiste defineeritud oleks.

Vormistuslik pool

1. Definitsioon peaks üldjuhul olema ühelauseline ja lõppema punktita.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    Väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit.

2. Lisainfoks sobib kasutada märkuse väljasid, mõnel juhul ka termini kasutusnäite välja. Definitsiooni märkus peaks olema lisatud definitsiooni märkuse väljale, mitte definitsiooniga samale väljale.

3. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    ükssarvik on väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

4. Definitsioon peaks olema esitatud ainsuses.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    väljakujunenud idufirmad, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

5. Definitsioonis ei tohiks olla kasutatud defineeritava mõiste kohta käivat terminit ega sünonüümi või lühendit.

Näide: idufirma (sünonüüm startup)

  •   alles käivituv suure kasvupotentsiaali ja uudse äriideega väikeettevõte
  •    alles käivituv startup, millel on suur kasvupotentsiaal ja uudne äriidee

6. Definitsioonis peaks olema kasutatud sama sõnaliiki kui termini puhul: tegusõna on defineeritud tegusõna või tegusõnafraasi abil, nimisõna nimisõna kaudu

Näide: toitumine

Definitsioon:

  •   organismi varustamine toitainetega
  •    toitained, millega organismi varustatakse

7. Ühel definitsiooniväljal peaks olema ainult üks definitsioon.

Näide: kardioloogia

  •   1. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga
       2. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

  •   meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga; meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

Sisuline pool

1. Definitsioon peaks olema selge ja ühemõtteline.

2. Definitsioonis peaks olema esitatud defineeritava olemasolevad, mitte puuduvad tunnused.

Näide: lehtpuu

  •   heitlehine või igihaljas lehtedega puu
  •    puu, mis ei ole okaspuu

3. Definitsioonis peaks olema toodud kõik olulised tunnused, mille poolest mõiste eristub naabermõistetest (lähedastest mõistetest)

Näite: toomingas

  •   valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade või punaste luuviljadega lehtpuu või -põõsas
  •    lehtpuu

– Allikakirjete ja -viidete kohta käivad küsimused (3)

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.

Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.

Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:

Kui soovin muuta termini juures olevat kasutusnäidet, lähen hiirekursoriga kasutusnäite väljale ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:

Kui soovin muuta allikakirje pealkirjavälja, lähen hiirekursoriga pealkirja juurde ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.

NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks

  1. vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
  2. vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.

Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.


Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.

Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „EVTK“).

Näide

Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud IATE definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes konkreetse kirje osise juures allikakirjele viidates.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Näide sellest, kuidas lisada mõistekirjes allikakirjele viidates siseviite reale sõna “põhjal”.

– Terminitöö teooriat ja sisutööd puudutavad küsimused (3)

Siinne juhend annab näpunäiteid nii definitsiooni vormiliseks kui ka sisuliseks koostamiseks. Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Kuna Ekilexis töötavad koos paljud eri tegijad, on tähtis, et kõigi terminibaaside koostajad järgiksid sarnast stiili. Nii on suur ühisbaas ühtlasem. Seega oleks hea, kui ka terminibaaside koostajad lähtuksid definitsioonide koostamisel ühest ja samast tavast.

Näitena võime vaadata nt Ekilexi ükssarviku kirje definitsiooni:
väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

Hea definitsioon:

  • on lühike
  • on täpne
  • algab väikse tähega
  • lõppeb punktita
  • defineerib vaid ühte mõistet
  • ei sisalda üleliigset infot
  • ei korda defineeritava mõiste terminit
  • sisaldab asjakohaseid termineid

Üldine

1. Iga kirje defineerib ainult ühte mõistet. Näiteks defineerime erinevalt joogi- ja kõnniteed. Niisiis peaks kummagi kohta olema koostatud eraldi kirje, kus asuks ainult seda konkreetset mõistet väljendav definitsioon.

2. Kõik kirjes esinevad selgitamist vajavad mõisted on defineeritud omaette kirjetes. Kui näiteks definitsioonis esineb mingi mõiste, mis vajaks lisaselgitust, peaks selle kohta koostama omaette kirje, mitte aga defineerima seda käsilolevas kirjes.

Näiteks esineb ükssarviku definitsioonis (väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit) termin “idufirma”. Idufirma kohta peaks koostama eraldi mõistekirje, kus see mõiste defineeritud oleks.

Vormistuslik pool

1. Definitsioon peaks üldjuhul olema ühelauseline ja lõppema punktita.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    Väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit.

2. Lisainfoks sobib kasutada märkuse väljasid, mõnel juhul ka termini kasutusnäite välja. Definitsiooni märkus peaks olema lisatud definitsiooni märkuse väljale, mitte definitsiooniga samale väljale.

3. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    ükssarvik on väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

4. Definitsioon peaks olema esitatud ainsuses.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    väljakujunenud idufirmad, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

5. Definitsioonis ei tohiks olla kasutatud defineeritava mõiste kohta käivat terminit ega sünonüümi või lühendit.

Näide: idufirma (sünonüüm startup)

  •   alles käivituv suure kasvupotentsiaali ja uudse äriideega väikeettevõte
  •    alles käivituv startup, millel on suur kasvupotentsiaal ja uudne äriidee

6. Definitsioonis peaks olema kasutatud sama sõnaliiki kui termini puhul: tegusõna on defineeritud tegusõna või tegusõnafraasi abil, nimisõna nimisõna kaudu

Näide: toitumine

Definitsioon:

  •   organismi varustamine toitainetega
  •    toitained, millega organismi varustatakse

7. Ühel definitsiooniväljal peaks olema ainult üks definitsioon.

Näide: kardioloogia

  •   1. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga
       2. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

  •   meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga; meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

Sisuline pool

1. Definitsioon peaks olema selge ja ühemõtteline.

2. Definitsioonis peaks olema esitatud defineeritava olemasolevad, mitte puuduvad tunnused.

Näide: lehtpuu

  •   heitlehine või igihaljas lehtedega puu
  •    puu, mis ei ole okaspuu

3. Definitsioonis peaks olema toodud kõik olulised tunnused, mille poolest mõiste eristub naabermõistetest (lähedastest mõistetest)

Näite: toomingas

  •   valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade või punaste luuviljadega lehtpuu või -põõsas
  •    lehtpuu

“Mõiste” ja “termin” ei ole sünonüümid.

Mõiste on teadmusüksus, st ettekujutus mingist
objektist või nähtusest. Mõistet kirja panna ei saa.

Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend,
millega mõistet tähistatakse.

Mõiste ja termini suhet iseloomustab järgmine illustratsioon.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Mõistet kirja panna ei saa, kuid seda tähistame terminitega ja kirjeldame definitsiooni kaudu.

Mõiste ja termin Ekilexis

Ekilexis on ühe mõiste kohta käiv teave (sh terminid ja definitsioonid) koondunud ühte mõistekirjesse.

Vaadake siit, kuidas Ekilexis mõistekirjet luua.

Vaadake siit, kuidas ühte mõistekirjesse termineid lisada.

Keeleportaalis Sõnaveeb võib koos näha nii üldkeeleteavet (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka oskuskeeleteavet (arvukad terminibaasid).

Üld- ja oskuskeele peamine erinevus on … väljenduse täpsuses: oskuskeel on üldkeelest täpsem.

Tiiu Erelt, “Terminiõpetus” (2007)

Üldkeel

  • suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal kõnes ja
  • kirjas üleüldiselt kasutatav ning mõistetav keel
  • kasutatakse vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata
  • sõnad on üldtuntud ja lauseehitus lihtne


Oskuskeel

  • erialasel suhtlemisel kasutatav keel, mida kasutatakse teaduses, kunstis ja muudel aladel
  • seotus mingi eriala, valdkonnaga
  • jaguneb eri alade oskuskeelteks
  • nt meditsiinikeel, õiguskeel
  • terminivara

Näited

OskuskeelÜldkeel
Haige manustab ravimit peroraalselt.Ants võtab rohtu.
Haigel on roidemurd. Ants on oma küljekondid ~ ribikondid
katki kukkunud.
Haigel on ussripikupõletik ~
apenditsiit.
Antsul on pimesoolepõletik.
Madu hammustab. Uss nõelab.
Sahharoos lahustub kuumas
vedelikus.
Suhkur sulab kohvi sees.
Tiiu Erelt, “Terminiõpetus” (2007)

Täpsema ülevaate üld- ja oskuskeele erinevustest leiate EKI teatmikust.

– Sõnaveebi kohta käivad küsimused (2)

Sõnaveebi uuendatakse kord päevas.

Kui Ekilex on töötamiskeskkond, siis kogu Ekilexi sisestatud teave saab kõigile avalikuks  Sõnaveebis – avalikus kasutajakeskkonnas.

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info instituudi paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest (sh terminibaasidest). Sõnaveebi kasutavad iga kuu kümned tuhanded inimesed.

Sõnaveebis on koos nii üldkeeleteave (EKI ühendsõnastik, mille eest vastutavad EKI keeleteadlased) kui ka teave arvukatest terminibaasidest, mida Ekilexis koostatakse.

Sõnaveeb asub aadressil https://sonaveeb.ee/.

Sõnaveebi otsingutulemustes kuvatakse ülevalpool üldkeelesõnastikus leiduv teave, allpool aga oskussõnastikes ja terminibaasides leiduv teave. Niisiis peate mõnikord võib-olla lehte allapoole kerima, et erialakeelega seonduvaid andmeid näha. Lugege siit lähemalt, mis eristab eriala- ehk oskuskeelt üldkeelest.

Sõnaveebi vaade. Kirja “Oskussõnastikud” alt (pildil märgitud oranži kastikesega) leiate terminibaasidesse kantud teabe.