Arhiiv

Kuidas lisada allikakirjesse lühinime?

Allikakirjel võiks enamasti olla kaks pealkirja: täispikk pealkiri ja lühinimi. Kui viitate mõistekirjes allikale, soovitame kasutada just lühinime, et allikaviide võtaks võimalikult vähe ruumi ja tähelepanu. Allikaviitel klõpsates näeb kasutaja siiski kogu teavet, mille selle allika kohta Ekilexi olete sisestanud.

Allikakirjele saate lühinime lisada, kui allikat lisate või seda muudate.

Allikakirjet saab lisada, kui valite kas menüüst või töölaualt “Allikate otsing”. Seejärel vajutage nuppu “Lisa uus allikas”.

NB! Enne uue allika lisamist võiksite teha allika nimega otsingu, et veenduda, ega sama allikakirjet pole juba lisatud. Soovitame kasutada tärnotsingut: st trükkida allika nimetuse algus ning lisada lõppu tärn. Nt kui otsin allikat “Eesti muusika biograafiline leksikon”, võin otsinguväljale trükkida Eesti muusika*.

Raamatu allikakirjele lühinime lisamine

1. Kui olete vajutanud nuppu “Lisa uus allikas”, täitke avanevas aknas kõik väljad, lisades võimaluse korral rohelisest plussmärgist välju juurde, et anda allika kohta nii palju infot kui võimalik.

Lisage väljale “Lühinimi” omal soovil (nt allika nimetuse esitähtedest koosnev) allika lühinimetus.

*Lühinime väli on pildil näidatud punase kastiga.*

2. Vajutage nuppu “Lisa”.

Artikli jm allika kirjele lühinime lisamine

1. Kui olete vajutanud nuppu “Lisa uus allikas”, täitke avanevas aknas kõik väljad, lisades võimaluse korral rohelisest plussmärgist välju juurde, et anda allika kohta nii palju infot kui võimalik.

Kopeerige ja kleepige väljale “Lühinimi” esialgu allika pikk nimetus (pikema pealkirja puhul jätab süsteem lühinimest lõpu välja, aga see ei ole siinkohal oluline).

2. Vajutage nuppu “Lisa”.

3. Kopeerige loodud allikakirje juurest allika id-kood (alumises näites 20611).

4. Vajutage esimese “Lühinimi/pealkiri” välja juures muutmisnuppu. Sinine muutmisnupp tekib, kui liigute kursoriga välja peale.

5. Kleepige avanenud aknas eelmise teksti asemele kopeeritud allika id-kood. Vajutage nuppu “Muuda”.

6. Teie allikakirjel on nüüd lühinimeks unikaalne numbrikombinatsioon (id-kood), mille abil saate sellele mõistekirjes lühemalt viidata.

Kas saan kirjeid pärast valmimist muuta?

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.

Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.

Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:

*Kui soovin muuta termini juures olevat kasutusnäidet, lähen hiirekursoriga kasutusnäite väljale ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.*

Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:

*Kui soovin muuta allikakirje pealkirjavälja, lähen hiirekursoriga pealkirja juurde ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.*

Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.

NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.

Kuidas näha, millistes mõistekirjetes olen konkreetsele allikale viidanud?

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks

vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.

Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.

Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.

Kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes?

Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on

sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud;
sealse definitsiooni tõlkinud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
komisjoni nimetus (nt „EVTK“).

Näide

Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes allikakirjele viidates.