Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada kaveebilingi (ilma lõpupunktita);
mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
lühiviiteümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Raamatu allikakirje
Pikk kuju
Ühe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Kahe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).(Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Mitme autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Ottenson, O. (2007). Uus eesti-vene õigussõnaraamat. Tallinn: Agia Triada. Sellel allikal avaliku ligipääsu link puudub, mistõttu ei ole linki lõppu lisatud.
Lühike kuju
Ühe autori puhul:
Autori perenimi, aastaarv
Kahe autori puhul:
Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv
Kolme ja enama autori puhul:
Esimese autori perenimi jt, aastaarv
VÕI
AKRONÜÜM PEALKIRJA ESITÄHTEDEST
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes lühendiga viidata.
VÕI
Pealkiri / Pealkirja algus ...
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike, leksikonide jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes pealkirja või selle esiosaga viidata (nt "Eesti Kalad").
NB! Aastaarvu võiks lisada lühikujus akronüümi või pealkirja järele juhul, kui teosest on tehtud või kombeks teha uuendatud trükke.Autori nimega viidates võiks aga alati aastaarvu lisada.
Näited
Masso jt, 2004
UVEÕS
Eesti Kalad
Allikakirjed Ekilexis
NB!Leheküljenumbreid, kust infot võeti, saab soovi korral märkida siseviite väljale, kui juba mõistekirjes allikakirjele viidata. Neid allikakirjesse endasse lisada ei soovita.
Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.
Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:
võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada kaveebilingi (ilma lõpupunktita);
mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
lühiviiteümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.
Ühe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Kahe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).(Ilmumisaasta).Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Mitme autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. link (kui võimalik)
Ottenson, O. (2007). Uus eesti-vene õigussõnaraamat. Tallinn: Agia Triada. Sellel allikal avaliku ligipääsu link puudub, mistõttu ei ole linki lõppu lisatud.
Lühike kuju
Ühe autori puhul:
Autori perenimi, aastaarv
Kahe autori puhul:
Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv
Kolme ja enama autori puhul:
Esimese autori perenimi jt, aastaarv
VÕI
AKRONÜÜM PEALKIRJA ESITÄHTEDEST
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes lühendiga viidata.
VÕI
Pealkiri / Pealkirja algus ...
Seda varianti soovitame kasutada pigem sõnastike, leksikonide jmt puhul, millele on tavaks ka kõneldes pealkirja või selle esiosaga viidata (nt "Eesti Kalad").
NB! Aastaarvu võiks lisada lühikujus akronüümi või pealkirja järele juhul, kui teosest on tehtud või kombeks teha uuendatud trükke.Autori nimega viidates võiks aga alati aastaarvu lisada.
Näited
Masso jt, 2004
UVEÕS
Eesti Kalad
Allikakirjed Ekilexis
NB!Leheküljenumbreid, kust infot võeti, saab soovi korral märkida siseviite väljale, kui juba mõistekirjes allikakirjele viidata. Neid allikakirjesse endasse lisada ei soovita.
Ühe autori puhul:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)
Kahe autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)
Mitme autori puhul:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). teise autori perekonnanimi, initsiaal(id).ja kolmanda autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood). link (kui võimalik)
Näide
Bruns, A. ja Hanusch, F. (2017). Conflict imagery in a connective environment: Audiovisual content on Twitter following the 2015/2016 terror attacks in Paris and Brussels. Media, Culture & Society, 39(8), 1122–1141. doi:10.1177/0163443717725574
Lühike kuju
Ühe autori puhul:
Autori perenimi, aastaarv
Kahe autori puhul:
Esimese autori perenimi ja teise autori perenimi, aastaarv
Kolme autori puhul:
Esimese autori perenimi jt, aastaarv
Autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Töö tüüp. Haridusasutus, õppekava. link
Kui õppekava nimetust ei ole tiitellehel toodud, võib selle asendada instituudi vm kõige väiksema üksuse nimega, mis tiitellehele märgitud on.
Pealkirja esimene sõna või esimesed sõnad..., aastaarv
Silmas võiks pidada, et lühiviitesse kirjutataks nii palju sõnu, et lühiviide kuidagi teiste sarnastedokumentide viidetest eristuks, aga piisavalt vähe infot, et viide ei läheks liiga pikaks.
Asutuse nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
See võiks sobida juhul, kui tegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega.NB! Täpsemale alamlehele saab osutada mõistekirjes viidates siseviite abil.
VÕI
Kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
See võiks sobida juhul, kuitegemist on mõne muu veebilehega.NB! Täpsemale alamlehele saab osutada mõistekirjes viidates siseviite abil.
Asutuse nimi
See võiks sobida juhul, kuitegemist on mõne konkreetse asutuse kodulehega.
Kodulehe nime esimene sõna või esimesed sõnad ...
See võiks sobida juhul, kuitegemist on pikema nimetusega veebilehega.
Näide
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes viidates siseviite abil:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on, artikli ilmumise aeg (kui võimalik). link
Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks väljaande nime järele panna punkti ja lisada lingi.
Näide
Kadastik, Ü. ja Rull, K. (2019). Hüsteroskoopia. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/husteroskoopia/
Veebilehel olevale ilma autorita artiklile/alamlehele viitamine
Veebilehel olevale artiklile või alamlehele saab viidata mitut moodi: üldisemalt ja täpsemalt. Siin oleme kirjeldanud mõlemat viisi. EKI terminoloogid kasutavad täpsemat viitamisviisi.
Pikk kuju
Täpsem:
Artikli/alamlehe pealkiri. Asutuse nimi, mille koduleht see on (ilmumisaasta). link
Kui artikli ilmumisaeg ei ole teada, siis võiks asutuse nime järele panna punkti ja lisadalingi.
VÕI
Üldisem:
Asutuse/kodulehekülje nimi (omastavas käändes) kodulehekülg. link
NB! Sellise viitamisviisi korral saab täpsemale alamlehele osutada mõistekirjes siseviite abil.
Sel juhul võiks mõistekirjes viidates siseviite väljale kirjutada “Pakendid”:
Lühike kuju
Täpsem:
Artikli pealkiri, aastaarv
Kui artikli / alamlehe loomise või muutmise aastaarv pole teada, siis jääb aastaarv ka lühinimest välja.
VÕI
Üldisem:
Asutuse nimi
Näide
Täpsem:
Pakendid
VÕI
Üldisem:
Kliimaministeerium
Allikakirje Ekilexis
Täpsem:
Üldisem:
NB! Sellisel juhul võiks kasutada mõistekirjes viidates siseviite välja, et osutada konkreetsele artiklile/alamlehele:
Määruse pealkiri. Väljaandja (omastavas käändes) määrus nr määruse number. Avaldamismärge. link
Väljaandja ja avaldamismärke leiab seaduse Riigi Teataja lehelt vasakust ülanurgast.
Määruse numbri leiab pealkirja alt fraasist "Vastu võetud 28.11.2008 nr 40".
Näide
Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri määrus nr 40. RT I, 16.09.2022, 14. https://www.riigiteataja.ee/akt/116092022014
Ekraanipilt, kus on esile tõstetud väljaandja, avaldamismärge ja määruse number:
Pealkiri. CELEXi number. link
CELEXi number on kümnekohaline number, mille leiab dokumendi ülaosast sõna "Document ..." või "Dokument ..." järelt. See asub ka dokumendi eelvaate ülaosas.CELEXi number on igal dokumendil unikaalne.
Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.
Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.
Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.
Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:
Kui soovin muuta termini juures olevat kasutusnäidet, lähen hiirekursoriga kasutusnäite väljale ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.
Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:
Kui soovin muuta allikakirje pealkirjavälja, lähen hiirekursoriga pealkirja juurde ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.
Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.
NB!Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.
Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.
NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.
Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.
Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.
Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.
Siia alla kuuluvad juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast (raamat, leksikon, muu terminibaas vms), aga komisjon on
sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud;
sealse definitsiooni tõlkinud.
Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.
Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited(vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:
inspiratsiooniallikas (või -allikad) +„põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„IATE põhjal“)
komisjoni nimetus (nt „EVTK“).
Näide
Oletame, et kuulun ettevõtlusterminite komisjoni, mille lühinimi on EVTK. Oleme komisjoniga leidnud, et Euroopa Liidu institutsioonide terminibaasis IATE on meile peaaegu sobiv ükssarviku definitsioon, aga soovime seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peangi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka IATE viited.
Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha.Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud IATE definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.
Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale. Siseviidet saab märkida mitte allikakirjet muutes, vaid mõistekirjes allikakirjele viidates.
Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Näide sellest, kuidas lisada mõistekirjes allikakirjele viidates siseviite reale sõna “põhjal”.
