Kuidas koostada allikakirjet Euroopa Liidu õigusaktile?

Alates 2024. aastast lähtutakse Ekilexis allikakirjete koostamisel APA (American Psychological Associationi) viitamismallist (mõne erandiga). EKI soovitab järgida Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi viitamisjuhendit. Erinevalt sellest viitamisjuhendist soovitame aga Ekilexis:

  • võimaluse korral iga viite pika kuju lõppu lisada ka veebilingi (ilma lõpupunktita);
  • mitte märkida kasutamise/vaatamise aega (sest allikakirjele saab viidata eri aegadel);
  • mitte lisada kursiivi (kaldkirja);
  • lühiviite ümbert jätta ära sulud (TÜ juhendis “tekstisisene viitamine”);
  • koostada EKI antud malli järgi Riigi Teataja ja Eurlexi õigusaktide allikakirjed.

Euroopa Liidu õigusakti allikakirje

Euroopa Liidu õigusaktid asuvad EUR-Lexis.

Pikk kuju

Pealkiri. CELEXi number. link

CELEXi number on kümnekohaline number, mille leiab dokumendi ülaosast sõna "Document ..." või "Dokument ..." järelt. See asub ka dokumendi eelvaate ülaosas. CELEXi number on igal dokumendil unikaalne.
Näide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (EMPs kohaldatav tekst). 32003R1831. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003R1831 

Ekraanipilt, kus on esile tõstetud CELEXi number ja pealkiri:

Lühike kuju

CELEXi number/KEELEKOOD
Keelekood võiks osutada sellele, mis keeles tekstile viidatakse: Euroopa Liidu dokumente on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Näide

32003R1831/ET

Allikakirje Ekilexis

Teist tüüpi allikate kirjete koostamise kohta vaata lähemalt siit.