Eesti Keele Instituut on kokku leppinud soovituslikus viisis, kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes.

Niisiis kuuluvad siia alla juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast, aga komisjon on

1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„ÕS-2018 põhjal“)
2. komisjoni nimetus (nt „MTK“).

Näide

Oletame, et kuulute meditsiiniterminite komisjoni, mille lühinimi on MTK. Olete komisjoniga leidnud, et 2018. aasta ÕS-is (lühend „ÕS-2018“) on teile peaaegu sobiv kardioloogia definitsioon, aga soovite seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peaksitegi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka ÕS-i viited.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale.

Küsimused terminitöö ja Ekilexi kohta on nüüdsest koondatud ka terminoloogia.ee korduma kippuvate küsimuste alamlehele, kuhu pääseb Ekilexi ja kirjete menüü kaudu.

Ekilex avati ligi aasta tagasi ja täieneb siiani pidevalt. Seetõttu hakkab Eesti Keele Instituut andma ülevaateid Ekilexi uusimatest võimalustest.

Täiendused terminoloogide detailotsingus

Terminoloogide vaate saate avada siis, kui valite avalehelt „Terminoloogide otsing“ või menüüst „Terminoloogid“. Detailotsingu saab valida ülevalt siniselt ribalt.

1. Otsida saab sildi järgi. Näiteks saate enda terminibaasist üles leida kõik sellised terminid, mille olete märkinud sildiga „koostamisel“ või „läbi vaatamata“. Nii saate välja filtreerida need kirjed, mis vajavad veel tööd. Kui soovite leida kirjeid vaid enda terminibaasist, siis veenduge, et olete otsinguväljast vasakul valitud sõnakogude alt märkinud ainult enda terminibaasi.
   • Et siltide järgi otsida saaks, peab terminitele silt ka lisatud olema. Silte saab külge panna mõistekirjes, kui suundute termini juurde ja vajutate rohelist plussi välja „Ilmiku sildid“ juures (asub termini all pärast rida „Identifikaatorid“).
   • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, kes silti muutis. Kui teie terminibaasis askeldab mitu koostajat või toimetajat, saate nii edukalt üles leida just need kirjed, millele teie sildi olete lisanud. Kui mina tahaksin leida kõiki kirjeid, millele olen sildi lisanud või mille silti muutnud, peaksin detailotsingust valima „silt“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima „Kairi Janson“.
   • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, millal silti muudeti. Kui tahaksin saada loetelu nendest terminitest, millele on minu sõnakogus viimase kuu jooksul silt lisatud, peaksin valima „silt“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu taguse kuupäeva.
     
2. Otsida saab mõiste muutja ja muutmisaja järgi.
   • Kui tahate otsida üles need kirjed, mille kallal Ekilexis toimetanud olete, peaksite valima „mõiste“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima oma nime.
   • Kui tahate otsida üles need kirjed, mida teie või mõni teine teie baasi koostaja viimase kuu aja jooksul muutnud on, peaksite trükkima „mõiste“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu aja taguse kuupäeva. Ka siin peaks veenduma, et valitud on vaid enda sõnakogu.
     
3. Lisaks allika viitele saab otsida ka allika id-koodi järgi.
   • Juba mõnda aega on saanud leida kirjeid allika viite järgi (selle järgi, mis kujul allikaviide mõistekirjes esineb). Allikale saab mõistekirjes viidata kõigi nende nimetustega, mis on allikakirjes kas allika nimetuse või „source_name’i“ väljal. Kombeks on allikakirjesse panna täispikk nimi ja lühend, näiteks allika nimetuse väljale „International Glossary of Hydrology“ ja source_name’i väljale „IGH“. Mõistekirjes – näiteks definitsiooni või termini juures – viidatakse peamiselt lühendiga, sest see võtab vähem ruumi. Seetõttu võib aga juhtuda, et allika viite järgi otsides ei tule vasteks kõiki neid kirjeid, kus sellele allikale viidatud on. Leiab vaid kirjed, kus allikale on viidatud sellel kujul, mis on otsinguväljale trükitud. Kui olete valinud sõnakoguks katsebaasi ja otsite allika viite järgi „International Glossary of Hydrology’t“, ei tule ühtegi vastet. Kui aga trükite otsingusse „IGH“, tuleb vasteks „pais“. Seda seepärast, et selles kirjes on viitamiseks kasutatud vormi „IGH“.
   • Allika id-koodi järgi otsides saab leida aga kõik kirjed, kus allikale ükskõik mis nimetusega viidatud on. Id-kood on iga allikakirje unikaalne numbrikombinatsioon, mida näeb allikakirje ülaosas. Näiteks on „International Glossary of Hydrology“ ehk „IGH“ allikakirje id-kood 13544. Nii saab hea ülevaate sellest, kui palju terminibaasis kindlast allikast lähtutud on.

Et allika id-koodi järgi otsida, peab detailotsingust valima „miski“ → „allika id kood“ → „on“ → ja trükkima või kleepima soovitud allikakirje koodi.

Allikate detailotsing

Kui varem sai allikaid otsida vaid nimetuse järgi, siis nüüd on otsinguvõimalused laienenud. Allikate detailotsingu saab avada siis, kui valida menüüst „allikate otsing“ ja klõpsata ülevalt siniselt ribalt lahti „detailotsing“.

1. Juba praegu saab üles leida kõik sellised allikad, mida ühes terminibaasis kasutatud on. Nii saate esiteks näha kõiki kasutatud allikaid korraga ja teiseks leida üles allikakirjed, mis korduvad: olukorrad, kus ühele allikale on mitu kirjet tehtud. Korduvad allikakirjed võiks allikakirje juures oleva nupu abil ühendada.
   
   Kui tahate kõiki oma terminibaasis kasutatud allikaid näha, valige allikate detailotsingust „allikas“ → „kasutatud sõnakogus“ → „on“ → ja ripploendist oma terminibaas.
   
2. Samuti saab detailotsingust otsida allika väärtust. Tegu on tehniliselt sama otsinguga, mis allikate lihtotsinguski. Erinevus on, et lihtotsingus tuleb kasutada tärnotsingut, kui tervet nimetust kirja panna ei taha või oska. Tärn märgib ükskõik mis arvu tähti, mis pealkirjast otsingus välja jäetakse. Kui näiteks otsite allikate lihtotsingust „Eesti muusika biograafilist leksikoni“, leiate selle üles ka siis, kui otsite „Eesti muus*“. Kui aga valida allikate detailotsingu teisest lahtrist „väärtus“, leiate, et kolmas lahter (vaikimisi „on“) pakub võimaluse täpsustada, kas teie kirjutatud tähekombinatsioon kujutab endast allika nimetuse
   1. algust („algab)
   1. lõppu („lõppeb“)
   1. ükskõik millist osa („sisaldab“)
   1. sõna, mis on osa pikemast nimetusest („sisaldab sõna“)
      
3. Õige pea lisanduvad detailotsingusse võimalused otsida allikate looja, muutja ning loomis- ja muutmisaja järgi. Praegu on need valikud juba allikate detailotsingus näha, aga toimiva otsingu kallal Ekilexi arendajad veel töötavad.

Oma silm on kuningas: soovitame kirjeldatud võimalusi ise Ekilexi katsetama minna, et nendega paremini tuttavaks saada! Küsimuste korral võite ühendust võtta Ekilexi kasutajatoega aadressil kasutajatugi@ekilex.ee.

Eesti terminitöö juhtkomitee otsustas tänavu toetada 31 terminikomisjoni ning seitset asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe ja populariseerimisega.

Toetatud terminikomisjonid töötavad eri valdkondades, tegeledes näiteks skeemiteraapia, käsitööteaduse, robootika ja kosmose terminivara, aga ka eesti viipekeele meditsiiniterminitega. Komisjonid keskenduvad sel aastal peamiselt terminibaaside korrastamisele.

Taotlema olid oodatud ka uued komisjonid, eriti energeetika ja kliima terminivara edendajad. Valdkonnavalikule pani aluse Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt saadud teave, et varsti neid valdkondi puudutavate tõlgete maht suureneb, ning oleks hea, kui Euroopa Liidu tõlkijad saaksid asjakohaseid eesti termineid kasutada. Üleskutsele energeetika ja kliima valdkondade oskuskeelt arendada vastas kaks taotlejat.

Teine konkurss oli ette nähtud selleks, et teadusorganisatsioonide toetamise kaudu eesti oskuskeelt edendada. Sel konkursil pälvisid toetuse seitse asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe või populariseerimisega. Oodata on terminoloogiaüritusi nii Tartus, Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel, samuti aga näiteks eri valdkondade õppevara valmimist.

Loe toetusesaajate kohta lähemalt

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.

2.5.2020: vaata 2020. aasta toetusi

Eesti Keele Instituut kuulutab välja terminitöö konkursid: 1) terminikomisjonide toetamise ja 2) terminoloogiaõppe ja -populariseerimise konkursi. Taotlusi saab esitada 2. aprillini 2020.

Sel aastal soovitatakse terminikomisjonidel keskenduda oma terminibaaside korrastamisele Ekilexis. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, millist osa baasist on plaanis korrastada ja kuidas seda tehakse. Uutest projektidest eelistatakse neid, mis keskenduvad energeetika ja kliima terminivara arendamisele.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursi abil aidatakse edendada ja levitada eesti oskuskeelt haridusasutustes: ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Tutvuge terminoloogiaõppe ja populariseerimise konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.

Lisainfot saab küsida terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös eesti keele instituudiga. Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927

Kui Teil on Ekilexi kasutamise või sisulise terminitöö käigus tekkinud küsimusi või probleeme, olete oodatud 12. novembril ja 10. detsembril kell 14 Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Eeskätt on kohtumised mõeldud tänavu toetust saanud terminikomisjonidele, aga vajaduse korral võivad osaleda ka teised Ekilexi kasutajad. Kohtumistel püütakse koos terminoloogide ja Ekilexi arendajatega Teie küsimustele vastused leida.

Kui soovite neil aegadel EKIsse tulla, palume sellest e-kirjaga teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume ette saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Sel moel lähevad kohtumised EKIs võimalikult produktiivselt.

Ka sel sügisel algab üritustesari, kus on võimalus teada saada Eesti terminitöö käekäigust ja suundumustest, jagada oma kogemusi ning kohtuda teiste terminitööd väärtustavate inimestega.

·        1. novembril 2019 – Terminoloogiakonverents „Tõhusa terminitöö nimel“ Tallinna Tehnikaülikoolis, vt https://www.ttu.ee/asutused/keelte-ja-kommunikatsiooni-keskus/

·      21. novembril 2019 – VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ Eesti Teaduste Akadeemias, vt https://www.tlu.ee/ht/uudised/vii-eesti-teaduskeele-konverents-eestikeelne-ja-uleilmne-teadus

·        31. jaanuaril 2020 – Terminipäevak Eesti Maaülikoolis

·        27. veebruaril 2020 – Terminoloogia õpetamise ja terminitöö konverents TTÜ Virumaa kolledžis

Kutsume kõiki osalema! Terminitööd tutvustavaid üritusi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

28. märtsil oli Tallinna Ülikoolis tõlketeemaline seminar, kus kohtusid tõlkijad, terminoloogid ja keeletoimetajad.
Seminar algas ettekannetega ja jätkus töötubadega. Sai kuulata ettekandeid selge keele, Eesti Keele Instituudi uus sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilexi ning Eesti tõlkijate ja DGT koostöövõimaluste kohta. Töötubades räägiti kvaliteedinõuetest ja terminoloogiast, koostöövõimalustest ning arutleti tõlkija elukutse üle.

Seminari korraldas Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat (DGT) koostöös Tallinna Ülikooli Konverentsikeskusega.

Vt kava.