Juhend: kuidas teha allikaviide definitsioonile, mis põhineb osaliselt teistel allikatel

Eesti Keele Instituut on kokku leppinud soovituslikus viisis, kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes.

Niisiis kuuluvad siia alla juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast, aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„ÕS-2018 põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „MTK“).

Näide

Oletame, et kuulute meditsiiniterminite komisjoni, mille lühinimi on MTK. Olete komisjoniga leidnud, et 2018. aasta ÕS-is (lühend „ÕS-2018“) on teile peaaegu sobiv kardioloogia definitsioon, aga soovite seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peaksitegi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka ÕS-i viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud 2018. aasta ÕSi definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide sellest, kuidas lisada allikakirjes siseviite reale sõna “põhjal”.

Küsimused terminitöö ja Ekilexi kohta on nüüdsest koondatud ka terminoloogia.ee korduma kippuvate küsimuste alamlehele, kuhu pääseb Ekilexi ja kirjete menüü kaudu.