Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Vaata, mis Ekilexis muutunud on

Kui olete sõnastike ja terminbaaside koostamise töövahendit Ekilexi viimase poole aasta jooksul kasutanud, siis olete ilmselt märganud seal muudatusi. EKI arendusmeeskond soovib anda panuse, et aidata kokku koguda ning kasutajatele kuvada võimalikult palju eestikeelsest oskussõnavara. Sellega saab igaüks meist anda olulise panuse eesti keele säilimisele teadus- ning hariduskeelena.

Ekilexi kasutajaliides näeb viimaste uuenduste tulemusena veidi teistsugune välja ning lisandunud on mitmesuguseid funktsioone. Allpool kirjeldame muudatusi lähemalt, et saaksite otsustada, kas need võiksid teie tööd lihtsustada, aidata teil Ekilexis tõhusamalt tööd teha või kogutud andmeid Sõnaveebis terviklikult kuvada.

Kui teil tekib Ekilexi kasutades küsimusi või avastate mõne bugi, siis kirjutage aadressile kasutajatugi@ekilex.ee.

Kui teil on ettepanekuid, milliseid funktsioone Ekilexi lisada, siis julgustame teid kirjutama tootejuht Marja Vabale aadressil marja.vaba@eki.ee.

Allpool esitame kaks olulisemat muudatust ja täiendust. Kõiki muudatusi näete lehel “Ekilexi uuendused (sügis 2022)”.

  1. Uut mõistet ja terminit lisades (ning terminit muutes) avaneb nüüd uus kuva

    Juhul kui termin, mida lisama hakkate, on juba mõnes Ekilexi sõnastikus või terminibaasis olemas, palub süsteem, et valiksite olemasolevate variantide seast sobivaima tähenduse ja märgiksite selle linnukesega.
    See ei tähenda, et teie loodav kirje või termin liidetakse kellegi teise kirjesse: tähenduste ühendamine on oluline selleks, et Sõnaveebis sarnase tähendusega kirjeid ühel vahelehel kuvataks. Et kõiki teisi kirjeid näeksite, on oluline, et valiksite nüüdsest enne uute kirjete lisamist töölaualt „Valitud sõnakogudest“ kõik sõnakogud. Vaadake lähemalt siit.

  2. Lisatud mõistekirjeid saab nüüd vaadata tabelina

    Praegu toimib funktsioon korraga kuni 50 mõistekirje puhul. Tabelivaates saab kuvada otsingutulemusi: näiteks saate otsida kõiki a-tähega algavaid termineid (tärnotsing: a*) ja siis need tabelina kuvada. Vaadake lähemalt siit.

Taas saab taotleda toetust eestikeelse kõrgkooliõpiku koostamiseks

Kõrgkoolid saavad kuni novembri lõpuni esitada kavandeid eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise taotlusvooru, mille eesmärk on toetada eestikeelset kõrgharidusõpet, hoida eesti teaduskeelt ja arendada terminivara.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et eestikeelsed kõrgkooliõpikud on eestikeelse kõrghariduse üks tugisambaid ja keel on oluline märksõna ka ülikoolidega peatselt sõlmitavates halduslepingutes. „Soovime eestikeelse õppe püsimist ja mahu suurendamist valdkondades, kus see on hakanud kaduma. Kui bakalaureuse- või magistriastme õppekavade hulgas on inglisekeelne, siis peab olema sama asja võimalik õppida ka eesti keeles. Kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, peab ülikool tagama ammendava eestikeelse kokkuvõtte nõude täitmise. Kõigile välistudengitele tuleb pakkuda eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel, IT-erialadel on see tase B1,“ rääkis Lukas. „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud on nende sihtide saavutamisel hädavajalikud tööriistad.“

Toetuse abil on võimalik avaldada eri valdkondade eestikeelseid tervikkäsitlusi, mis on abiks kõrgkoolis õppimisel ning digitaalselt kättesaadavad ja avatud litsentsiga. Õpikukavandeid saab esitada kõigis õppevaldkondades, kuid loodav õpik peaks vastama kõrgkoolis välja selgitatud valdkondlikele vajadustele.

Programm „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2018–2027“ on jätk riiklikele programmidele „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ ja „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“. Alates 2022. aastast koordineerib programmi Eesti Keele Instituut.

Lisainfo taotlusvooru kohta ning ülevaade hiljuti toetatud õpikukavanditest ja juba välja antud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest asub Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Selgunud on 2022. aasta terminitöö toetuse saajad

Eesti Keele Instituut on välja kuulutatud tänavused terminitöö toetused nii terminikomisjonide tööks kui ka terminitöö edendamiseks ja populariseerimiseks. Taotlusi sai esitada 14. märtsini 2022.

Vaadake 2022. aasta toetusesaajaid siit.

Seekord pälvis toetuse 46 terminikomisjoni, nende seas 16 uut komisjoni, kes kas alles alustavad või ei ole varem vähemalt sama valdkonna komisjoniga programmist toetust taotlenud. Terminitöö edendamise ja populariseerimise toetus määrati kaheksale projektile.

Toetuste määramise ettepanekud tegi 7. aprillil programmi „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“ juhtkomitee.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Toetuste 2022. aasta eelarve oli 71 650 eurot.

Lisainfot saab küsida Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloogilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Avalik poliitika“

2021. aasta parimaks kõrgkooliõpikuks valiti „Avalik poliitika“, mis koosneb kolmest eraldi avaldatud osast: „Avaliku poliitika kujundamise protsess“, „Avaliku poliitika disain“ ning „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad“.

Õpiku koostajad ja autorid on Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai ja Indrek Saar. Lisaks neile on õpiku autoriteks Gerly Elbrecht, Mari-Liis Jakobson, Nikolai Kunitsõn, Ott Lumi, Karin Miller, Peeter Selg, Priit Suve ja Ave Viks.

Žürii esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson märkis, et „Avaliku poliitika“ kolm õpikut moodustavad mahuka tervikteose, mis paistab silma süstemaatilisuse poolest ja esitab avaliku poliitika kõiki aspekte. „Õpik on kõrgkoolides juba kasutusel ning leidnud tunnustust asjakohase õppematerjalina,“ lisas ta.

Õpiku koostaja Georg Sootla ütles, et õpik on mõeldud erinevale sihtrühmadele üliõpilastest kuni tippametnikeni ning selle koostamisel osalesid autorid kolmest erinevast põlvkonnast. „Tänapäeval on väga levinud poliitikaanalüüsi käsitlemine sarnaselt disainimisega kunstis, mitte kui matemaatikaülesande lahendamine. Avalik poliitika ei ole üksnes poliitikaotsuste tegemine, vaid erinevate lülide roll on palju kaalukam, alates probleemi avalikust mõtestamisest kuni poliitika kohandamiseni rohujuure tasandil ja konkreetses kontekstis.“

Kõrgkooliõpik „Avalik poliitika“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“. Selle koostajaid ja autoreid tunnustatakse aasta keeleteokonkursi lõpuaktusel Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 16. märtsil.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ning loodud terminivara rakendamist. Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud:

  • 2020 – Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“
  • 2019 – Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare „Geoinformaatika“ ja Kerri Kotta „Muusikateooria“
  • 2018 – Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“
  • 2017 – Ako Sauga “Statistika“
  • 2016 – Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“
  • 2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” Tõnis Kanger „Orgaaniline keemia“ (tõlge)
  • 2013 – Arne Lepp „Inimese anatoomia“
  • 2012 – Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvis „Veterinaarparasitoloogia“
  • 2010 – Ain Raal „Farmakognoosia“, ning Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“

Eesti Keele Instituut kutsub terminitööks toetust taotlema

Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavused terminitöö konkursid. Kuni 14. märtsini saab toetust taotleda nii oma valdkonna terminivara talletamiseks, olemasoleva terminibaasi korrastamiseks kui ka terminiürituste korraldamiseks.

“Vaid eelmise aasta jooksul lisandus konkursilt toetust saanud terminikomisjonide sulest keeleportaali Sõnaveeb ligi 8000 terminit. See näitab, kui väärtuslikud valdkondlikud terminikomisjonid meie keele jaoks on ja kui tähtis on neile erialakeele talletamisel tuge pakkuda,” sõnas Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Praegu on Sõnaveebis juba ligi 90 terminibaasi. Komisjone oodatakse oma baase nii korrastama kui ka täiendama. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, kui palju mõistekirjeid on plaanis lisada või korrastada. Loomulikult on oodatud ka uute terminibaaside loojad.

Terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursile on oodatud kandideerima juriidilised isikud, sh kõrgkoolid, kutsekoolid ja kultuuripärandiasutused, et arendada eesti oskuskeelt ning edendada kogukonna suhtlust.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Tutvuge terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Rohkem teavet ja leiab lehelt terminoloogia.ee.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059

Algas parima kõrgkooliõpiku konkurss

Kuni 23. veebruarini saab eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid ja käsiraamatuid esitada konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2021“.


„Kõrgkoolid on meie tulevaste teadlaste, spetsialistide ja juhtide kasvulava. Kui toetame eesti keeles õppimist ja õpetamist, paneme aluse sellele, et saaksime ka viie, kümne või viiekümne aasta pärast nii siin kui ka mujal toimuvast rääkida eesti keeles,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.


Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ja loodud terminivara rakendamist. Konkursile võib esitada eri valdkondade õpikuid, mille on loonud Eesti autorid või mis on eesti keelde tõlgitud.


Eelmise aasta parima kõrgkooliõpiku „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ üks autor Anu Masso peab saadud tunnustust oluliseks. „See annab autoritele selge sõnumi, et suuresti ingliskeelse teaduskeele kõrval ja sageli missioonitööna tehtud eestikeelse terminoloogia arendamisel on suur väärtus,“ sõnas Masso.


Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku või käsiraamatu auhind antakse 2021. aasta jooksul ilmunud õpikute autoritele või tõlkijatele. Kandidaate võivad esitada Eesti Teaduste Akadeemia ja selle allasutused, kõrgkoolid, kolmas sektor ja eraisikud.


Auhinna määramisel hinnatakse kõrgkooliõpikuid mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu ka kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.


Parima kõrgkooliõpiku auhind 2000 eurot antakse üle emakeelepäeva ürituste raames. Auhinna määrab eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee.


Parimaid kõrgkooliõpikuid on valitud alates 2010. aastast. Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames ja seda korraldab Eesti Keele Instituut.


Kandidaate saab esitada kuni 23. veebruarini 2022, saates esildise aadressile kairi.janson@eki.ee. Konkursi tingimustega tutvu Eesti Keele Instituudi kodulehel.


Vaata ka konkursi statuuti ja loe lähemalt eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi kohta.


Lisateave


Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog


kairi.janson@eki.ee


5387 9059

Terminikomisjonid on oodatud Ekilexi töötuppa ja aruteluringi

Eesti Keele Instituut (EKI) kutsub huvilisi kahele virtuaalsele terminitöö üritusele:

  • 10. novembril kell 11 töötuppa, mis keskendub kirjete koostamisele Ekilexis;
  • 15. novembril kell 14 aruteluringi, kus saab EKI terminoloogide ja terminihaldussüsteemi Ekilex halduriga arutada terminitöö käigus tekkinud küsimusi.

Sündmusel on eeskätt oodatud osalema 2021. aastal terminitööks toetuse pälvinud komisjonid.

Kirjete koostamise töötoas (10.11) võtame vaatluse alla terminitöö teoreetilise ja praktilise poole, koostades Ekilexis nii mõiste- kui ka allikakirje. Kõigil osalejatel võiks töötoa ajaks olla loodud Ekilexi kasutajakonto (https://ekilex.eki.ee/).

Aruteluringis (15.11) on võimalik komisjoni töö käigus tekkinud küsimuste üle EKI esindajate ja teiste komisjonidega vestelda. Võimaluse korral palume küsimused saata ette vähemalt paar päeva enne üritust, et saaksime anda võimalikult kasulikud vastused.

Mõlema sündmuse orienteeruv pikkus on kolm tundi.

Kui soovite töötoas ja/või aruteluringis osaleda, palume sellest teada anda Doodle’i tabelis. Oleks hea, kui registreeruksite Doodle’is hiljemalt esmaspäeval, 8. novembril. Osaluslingid saadame mõni päev enne sündmusi.

Töötoa ja aruteluringi viivad läbi Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson. Ekilexi kasutajatuge esindab Kaur Männiko.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059.

Terminibaasi registreerimine veebipublikatsioonina

Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex koondab kogu keeleinfo, sh Eesti terminivara, ühtsesse keskkonda. Ekilexis koostatavad terminibaasid on avalikult kättesaadavad keeleportaalis Sõnaveeb. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut, kes muuhulgas vastutab Ekilexi ja Sõnaveebi andmete kvaliteedi eest.

Ekilexis koostatud ja toimetatud terminibaasi saab Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS registreerida EKI kaudu avaldatava veebipublikatsioonina (klassifikaator 3.3), kui on täidetud järgmised tingimused.

  1. Terminibaasi koostamisel on järgitud terminitöö head tava ja silmas peetud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust, autoriteetsust, kasutatavust ja ajakohasust.
  2. Esitatud mõistekirjed annavad valdkonnast ühtse ja piisavalt ammendava ülevaate ja terminibaasis on vähemalt 500 eestikeelset terminit. Terminibaas on tervikuna toimetatud ning avaldamisküps.
  3. Iga mõistekirje sisaldab üldjuhul järgmist infot:
    1. terminid kõikides terminibaasi keeltes;
    1. mõiste definitsioon või piirdeselgitus või selle puudumisel autentne termini kasutust illustreeriv kontekst vähemalt ühes andmebaasi keeles, eelistatavalt eesti keeles;
    1. terminitel, definitsioonidel või piirdeselgitustel ja kontekstidel on asjakohased ja usaldusväärsed allikaviited, mille kohta on vormistatud allikakirjed. Kui terminibaasi koostamisel on aluseks võetud mujal avaldatud sõnastik või terminibaas, siis tuleb sellele viidata terminibaasi sisu ja autoreid tutvustavas tekstis, mis avaldatakse nii Ekilexis kui ka Sõnaveebis.
  4. Kui terminibaas sisaldab üksnes sõnaloendeid, siis seda EKI veebipublikatsioonina ei registreerita.
  5. Järgitud on terminibaasi kirjete vormistamise nõudeid.
  6. Veebipublikatsioonil on DOI-tunnus. DOI (ingl Digital Object Identifier) on publikatsiooni tuvastav püsilink digitaalses keskkonnas. DOI saamiseks palume pöörduda EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse (ktkk@eki.ee) poole. Vajalik on täita metaandmete vorm ning tellida Ekilexist terminibaasi väljavõte. Kompetentsikeskus registreerib baasi META-SHARE’is.

Terminibaasi registreerimisel ETIS-es tuleb publikatsiooni tüübiks valida “muu elektrooniline publikatsioon” (klassifikaator 3.3). Tervikteksti viitena tuleb lisada DOI-tunnus.

Terminitöö toetamise 2021. aasta taotlusvoor on avatud

Eesti Keele Instituut kuulutab taas välja terminitöö toetamise konkursid: 1) terminikomisjonide ja 2) terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi. Taotlusi saab esitada 9. märtsini 2021.

Sel aastal ootame komisjone oma terminibaase Ekilexis nii korrastama kui ka täiendama. Taotlustes palume esile tuua, kui palju kirjeid on plaanis lisada või toimetada ning mil moel seda kavatsetakse korraldada. Muidugi on oodatud ka uute terminibaaside loojad.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursile kutsume kandideerima teadusorganisatsioone, sh kõrgkoole, kutsekoole ja kultuuripärandiasutusi, et eesti oskuskeelt edendada ning levitada.

Tutvuge terminikomisjonide toetamise konkursi statuudiga.

Tutvuge terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi statuudiga.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Taotlusvooru toetuste üldsumma on 2021. aastal suurusjärgus 70 650 eurot.

Lisainfot saab küsida terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

Vaadake 2021. aasta toetusi.

Juhend: kuidas teha allikaviide definitsioonile, mis põhineb osaliselt teistel allikatel

Eesti Keele Instituut on kokku leppinud soovituslikus viisis, kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes.

Niisiis kuuluvad siia alla juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast, aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„ÕS-2018 põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „MTK“).

Näide

Oletame, et kuulute meditsiiniterminite komisjoni, mille lühinimi on MTK. Olete komisjoniga leidnud, et 2018. aasta ÕS-is (lühend „ÕS-2018“) on teile peaaegu sobiv kardioloogia definitsioon, aga soovite seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peaksitegi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka ÕS-i viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud 2018. aasta ÕSi definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide sellest, kuidas lisada allikakirjes siseviite reale sõna “põhjal”.

Küsimused terminitöö ja Ekilexi kohta on nüüdsest koondatud ka terminoloogia.ee korduma kippuvate küsimuste alamlehele, kuhu pääseb Ekilexi ja kirjete menüü kaudu.