Autori Kairi Janson postitused

Selgunud on 2022. aasta terminitöö toetuse saajad

Eesti Keele Instituut on välja kuulutatud tänavused terminitöö toetused nii terminikomisjonide tööks kui ka terminitöö edendamiseks ja populariseerimiseks. Taotlusi sai esitada 14. märtsini 2022.

Vaadake 2022. aasta toetusesaajaid siit.

Seekord pälvis toetuse 46 terminikomisjoni, nende seas 16 uut komisjoni, kes kas alles alustavad või ei ole varem vähemalt sama valdkonna komisjoniga programmist toetust taotlenud. Terminitöö edendamise ja populariseerimise toetus määrati kaheksale projektile.

Toetuste määramise ettepanekud tegi 7. aprillil programmi „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“ juhtkomitee.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Toetuste 2022. aasta eelarve oli 71 650 eurot.

Lisainfot saab küsida Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloogilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Avalik poliitika“

2021. aasta parimaks kõrgkooliõpikuks valiti „Avalik poliitika“, mis koosneb kolmest eraldi avaldatud osast: „Avaliku poliitika kujundamise protsess“, „Avaliku poliitika disain“ ning „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad“.

Õpiku koostajad ja autorid on Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai ja Indrek Saar. Lisaks neile on õpiku autoriteks Gerly Elbrecht, Mari-Liis Jakobson, Nikolai Kunitsõn, Ott Lumi, Karin Miller, Peeter Selg, Priit Suve ja Ave Viks.

Žürii esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson märkis, et „Avaliku poliitika“ kolm õpikut moodustavad mahuka tervikteose, mis paistab silma süstemaatilisuse poolest ja esitab avaliku poliitika kõiki aspekte. „Õpik on kõrgkoolides juba kasutusel ning leidnud tunnustust asjakohase õppematerjalina,“ lisas ta.

Õpiku koostaja Georg Sootla ütles, et õpik on mõeldud erinevale sihtrühmadele üliõpilastest kuni tippametnikeni ning selle koostamisel osalesid autorid kolmest erinevast põlvkonnast. „Tänapäeval on väga levinud poliitikaanalüüsi käsitlemine sarnaselt disainimisega kunstis, mitte kui matemaatikaülesande lahendamine. Avalik poliitika ei ole üksnes poliitikaotsuste tegemine, vaid erinevate lülide roll on palju kaalukam, alates probleemi avalikust mõtestamisest kuni poliitika kohandamiseni rohujuure tasandil ja konkreetses kontekstis.“

Kõrgkooliõpik „Avalik poliitika“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“. Selle koostajaid ja autoreid tunnustatakse aasta keeleteokonkursi lõpuaktusel Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 16. märtsil.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ning loodud terminivara rakendamist. Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud:

  • 2020 – Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“
  • 2019 – Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare „Geoinformaatika“ ja Kerri Kotta „Muusikateooria“
  • 2018 – Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“
  • 2017 – Ako Sauga “Statistika“
  • 2016 – Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“
  • 2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” Tõnis Kanger „Orgaaniline keemia“ (tõlge)
  • 2013 – Arne Lepp „Inimese anatoomia“
  • 2012 – Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvis „Veterinaarparasitoloogia“
  • 2010 – Ain Raal „Farmakognoosia“, ning Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“

Eesti Keele Instituut kutsub terminitööks toetust taotlema

Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavused terminitöö konkursid. Kuni 14. märtsini saab toetust taotleda nii oma valdkonna terminivara talletamiseks, olemasoleva terminibaasi korrastamiseks kui ka terminiürituste korraldamiseks.

“Vaid eelmise aasta jooksul lisandus konkursilt toetust saanud terminikomisjonide sulest keeleportaali Sõnaveeb ligi 8000 terminit. See näitab, kui väärtuslikud valdkondlikud terminikomisjonid meie keele jaoks on ja kui tähtis on neile erialakeele talletamisel tuge pakkuda,” sõnas Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Praegu on Sõnaveebis juba ligi 90 terminibaasi. Komisjone oodatakse oma baase nii korrastama kui ka täiendama. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, kui palju mõistekirjeid on plaanis lisada või korrastada. Loomulikult on oodatud ka uute terminibaaside loojad.

Terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursile on oodatud kandideerima juriidilised isikud, sh kõrgkoolid, kutsekoolid ja kultuuripärandiasutused, et arendada eesti oskuskeelt ning edendada kogukonna suhtlust.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Tutvuge terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Rohkem teavet ja leiab lehelt terminoloogia.ee.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059

Algas parima kõrgkooliõpiku konkurss

Kuni 23. veebruarini saab eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid ja käsiraamatuid esitada konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2021“.


„Kõrgkoolid on meie tulevaste teadlaste, spetsialistide ja juhtide kasvulava. Kui toetame eesti keeles õppimist ja õpetamist, paneme aluse sellele, et saaksime ka viie, kümne või viiekümne aasta pärast nii siin kui ka mujal toimuvast rääkida eesti keeles,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.


Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ja loodud terminivara rakendamist. Konkursile võib esitada eri valdkondade õpikuid, mille on loonud Eesti autorid või mis on eesti keelde tõlgitud.


Eelmise aasta parima kõrgkooliõpiku „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ üks autor Anu Masso peab saadud tunnustust oluliseks. „See annab autoritele selge sõnumi, et suuresti ingliskeelse teaduskeele kõrval ja sageli missioonitööna tehtud eestikeelse terminoloogia arendamisel on suur väärtus,“ sõnas Masso.


Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku või käsiraamatu auhind antakse 2021. aasta jooksul ilmunud õpikute autoritele või tõlkijatele. Kandidaate võivad esitada Eesti Teaduste Akadeemia ja selle allasutused, kõrgkoolid, kolmas sektor ja eraisikud.


Auhinna määramisel hinnatakse kõrgkooliõpikuid mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu ka kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.


Parima kõrgkooliõpiku auhind 2000 eurot antakse üle emakeelepäeva ürituste raames. Auhinna määrab eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee.


Parimaid kõrgkooliõpikuid on valitud alates 2010. aastast. Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames ja seda korraldab Eesti Keele Instituut.


Kandidaate saab esitada kuni 23. veebruarini 2022, saates esildise aadressile kairi.janson@eki.ee. Konkursi tingimustega tutvu Eesti Keele Instituudi kodulehel.


Vaata ka konkursi statuuti ja loe lähemalt eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi kohta.


Lisateave


Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog


kairi.janson@eki.ee


5387 9059

Terminikomisjonid on oodatud Ekilexi töötuppa ja aruteluringi

Eesti Keele Instituut (EKI) kutsub huvilisi kahele virtuaalsele terminitöö üritusele:

  • 10. novembril kell 11 töötuppa, mis keskendub kirjete koostamisele Ekilexis;
  • 15. novembril kell 14 aruteluringi, kus saab EKI terminoloogide ja terminihaldussüsteemi Ekilex halduriga arutada terminitöö käigus tekkinud küsimusi.

Sündmusel on eeskätt oodatud osalema 2021. aastal terminitööks toetuse pälvinud komisjonid.

Kirjete koostamise töötoas (10.11) võtame vaatluse alla terminitöö teoreetilise ja praktilise poole, koostades Ekilexis nii mõiste- kui ka allikakirje. Kõigil osalejatel võiks töötoa ajaks olla loodud Ekilexi kasutajakonto (https://ekilex.eki.ee/).

Aruteluringis (15.11) on võimalik komisjoni töö käigus tekkinud küsimuste üle EKI esindajate ja teiste komisjonidega vestelda. Võimaluse korral palume küsimused saata ette vähemalt paar päeva enne üritust, et saaksime anda võimalikult kasulikud vastused.

Mõlema sündmuse orienteeruv pikkus on kolm tundi.

Kui soovite töötoas ja/või aruteluringis osaleda, palume sellest teada anda Doodle’i tabelis. Oleks hea, kui registreeruksite Doodle’is hiljemalt esmaspäeval, 8. novembril. Osaluslingid saadame mõni päev enne sündmusi.

Töötoa ja aruteluringi viivad läbi Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson. Ekilexi kasutajatuge esindab Kaur Männiko.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059.

Terminibaasi registreerimine veebipublikatsioonina

Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex koondab kogu keeleinfo, sh Eesti terminivara, ühtsesse keskkonda. Ekilexis koostatavad terminibaasid on avalikult kättesaadavad keeleportaalis Sõnaveeb. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut, kes muuhulgas vastutab Ekilexi ja Sõnaveebi andmete kvaliteedi eest.

Ekilexis koostatud ja toimetatud terminibaasi saab Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS registreerida EKI kaudu avaldatava veebipublikatsioonina (klassifikaator 3.3), kui on täidetud järgmised tingimused.

  1. Terminibaasi koostamisel on järgitud terminitöö head tava ja silmas peetud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust, autoriteetsust, kasutatavust ja ajakohasust.
  2. Esitatud mõistekirjed annavad valdkonnast ühtse ja piisavalt ammendava ülevaate ja terminibaasis on vähemalt 500 eestikeelset terminit. Terminibaas on tervikuna toimetatud ning avaldamisküps.
  3. Iga mõistekirje sisaldab üldjuhul järgmist infot:
    1. terminid kõikides terminibaasi keeltes;
    1. mõiste definitsioon või piirdeselgitus või selle puudumisel autentne termini kasutust illustreeriv kontekst vähemalt ühes andmebaasi keeles, eelistatavalt eesti keeles;
    1. terminitel, definitsioonidel või piirdeselgitustel ja kontekstidel on asjakohased ja usaldusväärsed allikaviited, mille kohta on vormistatud allikakirjed. Kui terminibaasi koostamisel on aluseks võetud mujal avaldatud sõnastik või terminibaas, siis tuleb sellele viidata terminibaasi sisu ja autoreid tutvustavas tekstis, mis avaldatakse nii Ekilexis kui ka Sõnaveebis.
  4. Kui terminibaas sisaldab üksnes sõnaloendeid, siis seda EKI veebipublikatsioonina ei registreerita.
  5. Järgitud on terminibaasi kirjete vormistamise nõudeid.
  6. Veebipublikatsioonil on DOI-tunnus. DOI (ingl Digital Object Identifier) on publikatsiooni tuvastav püsilink digitaalses keskkonnas. DOI saamiseks palume pöörduda EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse (ktkk@eki.ee) poole. Vajalik on täita metaandmete vorm ning tellida Ekilexist terminibaasi väljavõte. Kompetentsikeskus registreerib baasi META-SHARE’is.

Terminibaasi registreerimisel ETIS-es tuleb publikatsiooni tüübiks valida “muu elektrooniline publikatsioon” (klassifikaator 3.3). Tervikteksti viitena tuleb lisada DOI-tunnus.

Terminitöö toetamise 2021. aasta taotlusvoor on avatud

Eesti Keele Instituut kuulutab taas välja terminitöö toetamise konkursid: 1) terminikomisjonide ja 2) terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi. Taotlusi saab esitada 9. märtsini 2021.

Sel aastal ootame komisjone oma terminibaase Ekilexis nii korrastama kui ka täiendama. Taotlustes palume esile tuua, kui palju kirjeid on plaanis lisada või toimetada ning mil moel seda kavatsetakse korraldada. Muidugi on oodatud ka uute terminibaaside loojad.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursile kutsume kandideerima teadusorganisatsioone, sh kõrgkoole, kutsekoole ja kultuuripärandiasutusi, et eesti oskuskeelt edendada ning levitada.

Tutvuge terminikomisjonide toetamise konkursi statuudiga.

Tutvuge terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi statuudiga.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Taotlusvooru toetuste üldsumma on 2021. aastal suurusjärgus 70 650 eurot.

Lisainfot saab küsida terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

Vaadake 2021. aasta toetusi.

Juhend: kuidas teha allikaviide definitsioonile, mis põhineb osaliselt teistel allikatel

Eesti Keele Instituut on kokku leppinud soovituslikus viisis, kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes.

Niisiis kuuluvad siia alla juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast, aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„ÕS-2018 põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „MTK“).

Näide

Oletame, et kuulute meditsiiniterminite komisjoni, mille lühinimi on MTK. Olete komisjoniga leidnud, et 2018. aasta ÕS-is (lühend „ÕS-2018“) on teile peaaegu sobiv kardioloogia definitsioon, aga soovite seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peaksitegi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka ÕS-i viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud 2018. aasta ÕSi definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide sellest, kuidas lisada allikakirjes siseviite reale sõna “põhjal”.

Küsimused terminitöö ja Ekilexi kohta on nüüdsest koondatud ka terminoloogia.ee korduma kippuvate küsimuste alamlehele, kuhu pääseb Ekilexi ja kirjete menüü kaudu.

Ekilexi uusimad võimalused: täienenud detailotsingud ja muu

Ekilex avati ligi aasta tagasi ja täieneb siiani pidevalt. Seetõttu hakkab Eesti Keele Instituut andma ülevaateid Ekilexi uusimatest võimalustest.

Täiendused terminoloogide detailotsingus

Terminoloogide vaate saate avada siis, kui valite avalehelt „Terminoloogide otsing“ või menüüst „Terminoloogid“. Detailotsingu saab valida ülevalt siniselt ribalt.

  1. Otsida saab sildi järgi. Näiteks saate enda terminibaasist üles leida kõik sellised terminid, mille olete märkinud sildiga „koostamisel“ või „läbi vaatamata“. Nii saate välja filtreerida need kirjed, mis vajavad veel tööd. Kui soovite leida kirjeid vaid enda terminibaasist, siis veenduge, et olete otsinguväljast vasakul valitud sõnakogude alt märkinud ainult enda terminibaasi.
    • Et siltide järgi otsida saaks, peab terminitele silt ka lisatud olema. Silte saab külge panna mõistekirjes, kui suundute termini juurde ja vajutate rohelist plussi välja „Ilmiku sildid“ juures (asub termini all pärast rida „Identifikaatorid“).
    • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, kes silti muutis. Kui teie terminibaasis askeldab mitu koostajat või toimetajat, saate nii edukalt üles leida just need kirjed, millele teie sildi olete lisanud. Kui mina tahaksin leida kõiki kirjeid, millele olen sildi lisanud või mille silti muutnud, peaksin detailotsingust valima „silt“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima „Kairi Janson“.
    • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, millal silti muudeti. Kui tahaksin saada loetelu nendest terminitest, millele on minu sõnakogus viimase kuu jooksul silt lisatud, peaksin valima „silt“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu taguse kuupäeva.
  2. Otsida saab mõiste muutja ja muutmisaja järgi.
    • Kui tahate otsida üles need kirjed, mille kallal Ekilexis toimetanud olete, peaksite valima „mõiste“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima oma nime.
    • Kui tahate otsida üles need kirjed, mida teie või mõni teine teie baasi koostaja viimase kuu aja jooksul muutnud on, peaksite trükkima „mõiste“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu aja taguse kuupäeva. Ka siin peaks veenduma, et valitud on vaid enda sõnakogu.
  3. Lisaks allika viitele saab otsida ka allika id-koodi järgi.
    • Juba mõnda aega on saanud leida kirjeid allika viite järgi (selle järgi, mis kujul allikaviide mõistekirjes esineb). Allikale saab mõistekirjes viidata kõigi nende nimetustega, mis on allikakirjes kas allika nimetuse või „source_name’i“ väljal. Kombeks on allikakirjesse panna täispikk nimi ja lühend, näiteks allika nimetuse väljale „International Glossary of Hydrology“ ja source_name’i väljale „IGH“. Mõistekirjes – näiteks definitsiooni või termini juures – viidatakse peamiselt lühendiga, sest see võtab vähem ruumi. Seetõttu võib aga juhtuda, et allika viite järgi otsides ei tule vasteks kõiki neid kirjeid, kus sellele allikale viidatud on. Leiab vaid kirjed, kus allikale on viidatud sellel kujul, mis on otsinguväljale trükitud. Kui olete valinud sõnakoguks katsebaasi ja otsite allika viite järgi „International Glossary of Hydrology’t“, ei tule ühtegi vastet. Kui aga trükite otsingusse „IGH“, tuleb vasteks „pais“. Seda seepärast, et selles kirjes on viitamiseks kasutatud vormi „IGH“.
    • Allika id-koodi järgi otsides saab leida aga kõik kirjed, kus allikale ükskõik mis nimetusega viidatud on. Id-kood on iga allikakirje unikaalne numbrikombinatsioon, mida näeb allikakirje ülaosas. Näiteks on „International Glossary of Hydrology“ ehk „IGH“ allikakirje id-kood 13544. Nii saab hea ülevaate sellest, kui palju terminibaasis kindlast allikast lähtutud on.

Et allika id-koodi järgi otsida, peab detailotsingust valima „miski“ → „allika id kood“ → „on“ → ja trükkima või kleepima soovitud allikakirje koodi.

Allikate detailotsing

Kui varem sai allikaid otsida vaid nimetuse järgi, siis nüüd on otsinguvõimalused laienenud. Allikate detailotsingu saab avada siis, kui valida menüüst „allikate otsing“ ja klõpsata ülevalt siniselt ribalt lahti „detailotsing“.

  1. Juba praegu saab üles leida kõik sellised allikad, mida ühes terminibaasis kasutatud on. Nii saate esiteks näha kõiki kasutatud allikaid korraga ja teiseks leida üles allikakirjed, mis korduvad: olukorrad, kus ühele allikale on mitu kirjet tehtud. Korduvad allikakirjed võiks allikakirje juures oleva nupu abil ühendada.

    Kui tahate kõiki oma terminibaasis kasutatud allikaid näha, valige allikate detailotsingust „allikas“ → „kasutatud sõnakogus“ → „on“ → ja ripploendist oma terminibaas.
  2. Samuti saab detailotsingust otsida allika väärtust. Tegu on tehniliselt sama otsinguga, mis allikate lihtotsinguski. Erinevus on, et lihtotsingus tuleb kasutada tärnotsingut, kui tervet nimetust kirja panna ei taha või oska. Tärn märgib ükskõik mis arvu tähti, mis pealkirjast otsingus välja jäetakse. Kui näiteks otsite allikate lihtotsingust „Eesti muusika biograafilist leksikoni“, leiate selle üles ka siis, kui otsite „Eesti muus*“. Kui aga valida allikate detailotsingu teisest lahtrist „väärtus“, leiate, et kolmas lahter (vaikimisi „on“) pakub võimaluse täpsustada, kas teie kirjutatud tähekombinatsioon kujutab endast allika nimetuse
    1. algust („algab)
    1. lõppu („lõppeb“)
    1. ükskõik millist osa („sisaldab“)
    1. sõna, mis on osa pikemast nimetusest („sisaldab sõna“)
  3. Õige pea lisanduvad detailotsingusse võimalused otsida allikate looja, muutja ning loomis- ja muutmisaja järgi. Praegu on need valikud juba allikate detailotsingus näha, aga toimiva otsingu kallal Ekilexi arendajad veel töötavad.

Oma silm on kuningas: soovitame kirjeldatud võimalusi ise Ekilexi katsetama minna, et nendega paremini tuttavaks saada! Küsimuste korral võite ühendust võtta Ekilexi kasutajatoega aadressil kasutajatugi@ekilex.ee.

Tänavused terminitöö toetused on jagatud

Eesti terminitöö juhtkomitee otsustas tänavu toetada 31 terminikomisjoni ning seitset asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe ja populariseerimisega.

Toetatud terminikomisjonid töötavad eri valdkondades, tegeledes näiteks skeemiteraapia, käsitööteaduse, robootika ja kosmose terminivara, aga ka eesti viipekeele meditsiiniterminitega. Komisjonid keskenduvad sel aastal peamiselt terminibaaside korrastamisele.

Taotlema olid oodatud ka uued komisjonid, eriti energeetika ja kliima terminivara edendajad. Valdkonnavalikule pani aluse Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt saadud teave, et varsti neid valdkondi puudutavate tõlgete maht suureneb, ning oleks hea, kui Euroopa Liidu tõlkijad saaksid asjakohaseid eesti termineid kasutada. Üleskutsele energeetika ja kliima valdkondade oskuskeelt arendada vastas kaks taotlejat.

Teine konkurss oli ette nähtud selleks, et teadusorganisatsioonide toetamise kaudu eesti oskuskeelt edendada. Sel konkursil pälvisid toetuse seitse asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe või populariseerimisega. Oodata on terminoloogiaüritusi nii Tartus, Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel, samuti aga näiteks eri valdkondade õppevara valmimist.

Loe toetusesaajate kohta lähemalt

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.