Ekilexi uuendused (sügis 2022)

Suuremad uuendused

1. Uut mõistet ja terminit lisades (ning terminit muutes) avaneb nüüd teistsugune kuva.

Juhul, kui samasugune termin, mida lisama hakkate, on juba mõnes Ekilexi sõnastikus või terminibaasis olemas, palub süsteem teilt, et valiksite olemasolevate variantide seast sobivaima tähenduse ja märgiksite selle.

See ei tähenda, et teie loodav kirje või termin liidetakse kellegi teise kirjesse: tähenduste ühendamine on oluline selleks, et Sõnaveebis sarnase tähendusega kirjeid ühel vahelehel kuvataks.

Et kõiki teisi kirjeid näeksite, on oluline, et valiksite nüüdsest enne uute kirjete lisamist „Valitud sõnakogudest“ kõik sõnakogud.

Vaadake lähemalt

2. Lisatud mõistekirjeid saab nüüd vaadata tabelina.

Praegu toimib funktsioon korraga kuni 50 mõistekirje puhul. Tabelivaates saab kuvada otsingutulemusi: näiteks võite otsida kõiki a-tähega algavaid termineid (tärnotsing: a*) ja siis need tabelina kuvada.

Vaadake lähemalt

3. Allikakirjete juures on nüüd vaikimisi lühinime väli.

Nii ei pea te ise allikakirjesse teist pealkirjavälja lisama, et sinna lühinimi sisestada. Lühinimi on allikakirjes tavalise pealkirja kõrval vajalik selleks, et allikale mõistekirjes võimalikult lühidalt viidata.

Vaadake lähemalt


Pisemad uuendused

4. Mõistekirjesse on nüüd võimalik lisada sisemärkust, mis ei muutu Sõnaveebis avalikuks.

Sisemärkuse plokki saab kirjutada teavet, mis on oluline vaid komisjonile endale (nt millisel koosolekul mõistet arutati või mis on mõistega seotud probleemkohad, mida avalikkusega jagada ei soovita).

Vaadake lähemalt

5. Mõistekirjesse saab teha pisiparandusi ilma, et kirje muutmise kuupäev muutuks.

See võib kasuks tulla juhul, kui märkate näiteks näpuviga, aga teil ei ole aega tervet kirjet üle vaadata ja sellesse süveneda.

Kuna Sõnaveebis on iga kirje juures on muutmiskuupäev, siis eeldab kasutaja, et sel kuupäeval kirje ajakohastati ja vaadati tervikuna üle. Kui aga tehakse vaid „mikroskoopilisi“ parandusi, siis võimaldab pisiparanduste funktsioon kirje muutmise kuupäev endiseks jätta.


6. Mõistekirje tekstiväljadele saab lisada pisipilte.

See funktsioon tuleb kasuks näiteks juhul, kui on vaja sisestada erisümboleid sisaldavaid valemeid.

Vaadake lähemalt
7. Kui otsitulemusi on mitu lehte, saab kohe soovitud lehele minna.

Vahepealseid lehti ei pea enam läbi klõpsama.

Vaadake lähemalt
8. „Valitud sõnakogude“ loend on tähestiku järjekorras.

Varem ilmusid kõige värskemad terminibaasid “Valitud sõnakogude” seas kõige allpool.

9. Terminoloogide vaate detailotsingu kriteeriume saab nüüd peitu klõpsata.

Nii ei jää otsingukriteeriumid tulemusi vaadates ette ega võta liiga palju ruumi.

Vaadake lähemalt
10. Mõistet dubleerides avaneb duplikaat esialgse kirje kõrval.

Mõistekirje dubleerimise funktsioon võib mõnikord kasuks tulla näiteks juhul, kui ühte kirjesse on kogemata kokku pandud kahe mõiste info ja soovite ühest kirjest teha kaks erinevat.

Vaadake lähemalt
11. Mõistekirje vaates on nüüd lisaks sisemärkuse plokile juures ka plokk „ÕS selgitab“.

Terminibaasi koostajaid see plokk ei puuduta ja sinna midagi lisama ei pea. See on oluline ÕS-i koostajatele.

12. Terminibaasi õiguste taotlemisel on nüüd põhjenduse lisamine kohustuslik.

Nii peab igaüks, kes taotleb teie terminibaasi vaatamis- või muutmisõigust, selgitama, miks ta seda soovib. Tulevikus peaks õiguste saamise palve tulema otse terminibaasi omanikule.