Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“

Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ toimub reedel, 23. novembril kl 12.00–16.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu).

Korraldajad ja moderaatorid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ja Sirli Zupping (Tartu Ülikool).

Eestikeelse terminoloogia programmi abil on kõrgkoolid korraldanud eestikeelset teadustegevust väärtustavaid üritusi: koolitusi, konverentse, akadeemilisi arutelusid, samuti kajastanud toimunut trükistes ja meedias.

 Erialakeelele keskenduv üritustesari sai Eesti Maaülikooli eestvõttel alguse 2013. aastal. Selle aasta sümpoosioni põhiteemad on teaduskommunikatsioon, terminoloogia ja kõrghariduse keel.

 Sümpoosionil esinevad oma valdkonna juhtivad, tunnustatud eestkõnelejad.

 Ootame Teid osalema!

 Sümpoosionile saab registreeruda 5. novembrini registreerumisvormi kaudu. Osavõtt on tasuta.

 Lisainfot saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee

 

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“.

25. septembril kell 14.15 kaitseb Reet Hendrikson doktoritööd „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel“. Juhendajad: dr Arvi Tavast dr Ann Veismann Oponent: dr Walter Wintschalek, Austria Kaitseväe Keeleinstituut Riigikaitseakadeemias Kokkuvõte: Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.
Toimumiskoht:
TÜ senati saal

VI eesti teaduskeele konverents tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat Tallinna Ülikoolis 7.–8. detsembril 2018

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi on otsustatud tegutseda aastani 2020. Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala õppejõude, teadureid, üliõpilasi ning teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid. Kutsutud kõneleja, TÜ professor Birute Klaas-Lang käsitleb eesti keele praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid Eesti kõrghariduses. Üldteemadena on oodatud (välistamata muud eesti teaduskeelt puudutavat): – teadus- ja üldkeele vastastikmõju – teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast – kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel, selle voorused ja puudused – kõikide erialade lõputööde ja doktoriväitekirjade või nende kokkuvõtete eesti keele eritelu, sh juhendaja seisukohast – kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma õpetada, sh akadeemilise eesti keele õppe olukord – teadusteksti tõlkimine eesti keelde ja eesti keelest võõrkeelde Võimalikke käsitlustasandeid: tekst – lause – üld- ja oskussõnavara. Ettekande pikkus kuni 20 minutit (+ arutelu). Oodatud on ka vaatmikud suuruses A0 või A1. Ettekande või vaatmiku esialgset pealkirja palume 1. oktoobriks ja lühitutvustust 25. oktoobriks 2018 mahus kuni 2500 tärki (v.a allikaviited) docx, doc või odt vormingus aadressil teaduskeel2018@tlu.ee. Pakutu vastuvõtmisest teatame 9. novembriks. NB! Konverentsiga seoses saab korraldada mistahes valdkonna või eriala eesti teaduskeelele keskenduva minisümpoosioni või töötoa. Sellekohane soov (pealkiri, teema lühitutvustus, teemajuhi nimi, eeldatav kestus) palun saata aadressil teaduskeel2018@tlu.ee 25. septembriks 2018. Palume registreeruda hiljemalt 1. detsembril 2018 TLÜ konverentsikeskuse registreerimisvormi kaudu ja maksta osalustasu 10 eurot vastavalt registreerumise järel esitatavale arvele. Tasuta osalevad esinejad, palgatööta või õppeülesandega üliõpilased ja palgatööta pensionärid. Korraldab TLÜ teaduskeelekeskus koostöös TLÜ konverentsikeskusega. Lisateave Peep Nemvalts, dr. phil. TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep.Nemvalts@tlu.ee

Reedel, 5. oktoobril kell 13.00–16.00 korraldab Eesti Keeletoimetajate Liit Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 toimetajaseminari teaduskeele teemal.

eminari ajakava on järgmine:

  • 12.45–13.00 Registreerumine
  • 13.00–14.00 Tiit Hennoste, „Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?“
  • 14.00–15.00 Peep Nemvalts, „Otstarbeka oskussõna otsinguil“
  • 15.00–16.00 Riina Reinsalu, „Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi“

Ettekande pikkus on 45 minutit, millele järgneb 15 minutit küsimuste ja/või jalasirutuse jaoks.

Toimetajaseminarile saab registreeruda 2. oktoobrini lingitud registreerumisvormi kaudu.

Seminar on liidu liikmetele, Tartu Ülikooli üliõpilastele ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajatele tasuta, teistele kehtib viieeurone osalustasu. Maksta saab sularahas kohapeal. Kui soovite osalustasu maksta ülekandega või saada tšekki, kirjutage palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee.

Seminar tõotab tulla populaarne, seega tasub registreeruda aegsasti.

Kohtumiseni!

Riina Reinsalu

eesti keeletoimetajate liit

eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Kutse XIII oskuskeelepäevale

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu kustuvad kõiki (oskus)keelehuvilisi 9. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu väikesesse konverentsisaali kolmeteistkümnendale oskuskeelepäevale.

Seekordse oskuskeelepäeva fookuses on keelekasutus küber-, virtuaal- ning robootikamaailmas. Kuuleme aga ka sõnastike ja terminibaaside koostamise ja haldamise süsteemi EKILEX arenduste hetkeseisust ning projektist eTranslation TermBank.

 

Seminari kava ja registreerimine Rahvusraamatukogu kodulehel: https://www.nlib.ee/oskuskeelepaev

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013–2017)” kaudu.

Lisainfo:

Piret Pärgma

Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog, ERÜ terminoloogiatoimkonna sekretär

piret.pargma@nlib.ee

Tartu Ülikooli keelenurk: “Humanitaaria digistub. Kas see on digihumanitaaria?”

Termin digihumanitaaria on moodustatud sõnadest digitaalne ja humanitaariaDigitaalneviitab numbritele ja arvudele, humanitaaria aga on hoopis reaalia vastand. Loe edasi UT ajakirjast https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2887. Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Digihumanitaaria». Kõigi terminite loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

Projekt “eTranslation TermBank” – masintõlge meie argielus

Eelmise aasta septembris liitus Eesti Keele Instituut projektiga “eTranslation TermBank”, mida rahastab Euroopa Komisjon. Eesti osalemist projektis kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Projekti eesmärk on koguda võimalikult palju terminibaase kolmes valdkonnas: tervis, äriõigus ja tarbijakaitse. Kogutud terminibaasid liidetakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) masintõlkesüsteemiga eTranslation, mille abil muudetakse Euroopa Liidu digiteenuseid mitmekeelseks. Kõik, kes on kunagi mõnd masintõlkesüsteemi kasutanud, teavad, et masintõlge võib olla üsna konarlik – on aru saada, millest tekstis juttu on, aga mõni vastevalik paneb lausa muigama. Eriti hätta jääb masin kitsast valdkonda puudutavate tekstidega, millele pole tõlkenäiteid eeskujuks võtta. Just siin tulevad appi terminibaasid, mis ütlevad masinale ette, kuidas mõnd valdkonnaspetsiifilist sõna tõlkida. Projekti lõpuks kogutakse vähemalt 150 terminibaasi kõikides ELi keeltes ning lisaks norra ja islandi keeles. Eesti Keele Instituudi ülesanne on lisaks Eesti baasidele koguda ka Malta ja Tšehhi terminibaase. Tervise valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti praegu veel loomisel olevas e-tervise keskkonnas (eHealth). Eelmisel aastal alustasid Euroopa riigid (sh Eesti) projektiga, mille siht on muuta 2020. aastaks terviseandmed rahvusvaheliselt kättesaadavaks. Eesmärk on võtta kasutusele kaks teenust: * Patsiendi haigusloo kokkuvõtete edastamine, mis võimaldab saata patsiendi olulisemate meditsiiniliste andmete kokkuvõtte teise riigi tervishoiutöötajale ning kuvada need andmed tervishoiutöötajale kohalikku keelde tõlgituna. * Digiretseptide ja väljamüügi andmete edastamine, mis võimaldab patsiendil välja osta talle välja kirjutatud ravimid teise riigi apteegis ning saata väljamüügi info patsiendi koduriigi retseptikeskusesse. Äriõigusega seotud terminibaasid hakkavad täiustama masintõlget äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemis (e-Justice BRIS), kus on võimalik teha ühisotsingut ja leida usaldusväärset infot teise Euroopa riigi ettevõtte kohta. Tarbijakaitse valdkonna terminibaasid aitavad muuta paremaks masintõlke kvaliteeti vaidluste veebipõhise lahendamise keskkonnas (Open Dispute Resolution). Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas veebipoest ostetud kaup osutub kohale jõudes praagiks või ei jõuagi kunagi adressaadini. Vaidluste lahendamise keskkonnas saab esitada kaebuse ja leida probleemile lahenduse sõltumatu vaidluste lahendamise üksuse abil. Kaebuse saab esitada ükskõik, mis ELi veebikaupmehe kohta ja seda oma emakeeles.   Masintõlge ei ole küll veel piisavalt ladus, kuid see on paljukeelses Euroopas üksteise mõistmisel suureks abiks, seega väärib see kiiresti arenev valdkond tähelepanu ja meie panust.   Lisalugemist: Projekt „eTranslation Termbank“ http://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/2192-etranslation.html   Projekt „Terviseandmete liikumine Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel“ http://tehik.ee/terviseandmete-liikumine.html

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja kaks terminitöö konkurssi.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja kaks terminitöö konkurssi. Doktoritöö eestikeelse resümee konkursil võivad osaleda kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Eesti terministipendiumile võivad kandideerida kõik üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle töö on seotud eestikeelse terminoloogia arendamisega. Doktoritöö eestikeelse resümee konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet, eri valdkondade eesti teaduskeele arendamist ning tunnustada noori teadlasi ja õppureid, kes oma teadustöö eestikeelses resümees loovad, kasutavad ja levitavad eestikeelset terminoloogiat. Preemiale saavad kandideerida kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Resümeede hindamisel tunnustatakse neid teadustöö autorid, kes tööle lisatud eestikeelses resümees järgivad eesti teaduskeele traditsioone ja kasutavad valdkonna eestikeelset terminoloogiat, sh terminikomisjonide poolt soovitatud terminoloogiat. Eesti terministipendiumi konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet ning tunnustada ja väärtustada õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste terminoloogiaalast tööd. Stipendiumile saavad kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eesti terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana. Mõlema konkursi taotlusi saab esitada 15. septembrini, võitjad tehakse teatavaks oktoobris 2018.