Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Terminibaasi registreerimine veebipublikatsioonina

Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex koondab kogu keeleinfo, sh Eesti terminivara, ühtsesse keskkonda. Ekilexis koostatavad terminibaasid on avalikult kättesaadavad keeleportaalis Sõnaveeb. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut, kes muuhulgas vastutab Ekilexi ja Sõnaveebi andmete kvaliteedi eest.

Ekilexis koostatud ja toimetatud terminibaasi saab Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS registreerida EKI kaudu avaldatava veebipublikatsioonina (klassifikaator 3.3), kui on täidetud järgmised tingimused.

  1. Terminibaasi koostamisel on järgitud terminitöö head tava ja silmas peetud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust, autoriteetsust, kasutatavust ja ajakohasust.
  2. Esitatud mõistekirjed annavad valdkonnast ühtse ja piisavalt ammendava ülevaate ja terminibaasis on vähemalt 500 eestikeelset terminit. Terminibaas on tervikuna toimetatud ning avaldamisküps.
  3. Iga mõistekirje sisaldab üldjuhul järgmist infot:
    1. terminid kõikides terminibaasi keeltes;
    1. mõiste definitsioon või piirdeselgitus või selle puudumisel autentne termini kasutust illustreeriv kontekst vähemalt ühes andmebaasi keeles, eelistatavalt eesti keeles;
    1. terminitel, definitsioonidel või piirdeselgitustel ja kontekstidel on asjakohased ja usaldusväärsed allikaviited, mille kohta on vormistatud allikakirjed. Kui terminibaasi koostamisel on aluseks võetud mujal avaldatud sõnastik või terminibaas, siis tuleb sellele viidata terminibaasi sisu ja autoreid tutvustavas tekstis, mis avaldatakse nii Ekilexis kui ka Sõnaveebis.
  4. Kui terminibaas sisaldab üksnes sõnaloendeid, siis seda EKI veebipublikatsioonina ei registreerita.
  5. Järgitud on terminibaasi kirjete vormistamise nõudeid.
  6. Veebipublikatsioonil on DOI-tunnus. DOI (ingl Digital Object Identifier) on publikatsiooni tuvastav püsilink digitaalses keskkonnas. DOI saamiseks palume pöörduda EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse (ktkk@eki.ee) poole. Vajalik on täita metaandmete vorm ning tellida Ekilexist terminibaasi väljavõte. Kompetentsikeskus registreerib baasi META-SHARE’is.

Terminibaasi registreerimisel ETIS-es tuleb publikatsiooni tüübiks valida “muu elektrooniline publikatsioon” (klassifikaator 3.3). Tervikteksti viitena tuleb lisada DOI-tunnus.

Terminitöö toetamise 2021. aasta taotlusvoor on avatud

Eesti Keele Instituut kuulutab taas välja terminitöö toetamise konkursid: 1) terminikomisjonide ja 2) terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi. Taotlusi saab esitada 9. märtsini 2021.

Sel aastal ootame komisjone oma terminibaase Ekilexis nii korrastama kui ka täiendama. Taotlustes palume esile tuua, kui palju kirjeid on plaanis lisada või toimetada ning mil moel seda kavatsetakse korraldada. Muidugi on oodatud ka uute terminibaaside loojad.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursile kutsume kandideerima teadusorganisatsioone, sh kõrgkoole, kutsekoole ja kultuuripärandiasutusi, et eesti oskuskeelt edendada ning levitada.

Tutvuge terminikomisjonide toetamise konkursi statuudiga.

Tutvuge terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursi statuudiga.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Taotlusvooru toetuste üldsumma on 2021. aastal suurusjärgus 70 650 eurot.

Lisainfot saab küsida terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

Vaadake 2021. aasta toetusi.

Juhend: kuidas teha allikaviide definitsioonile, mis põhineb osaliselt teistel allikatel

Eesti Keele Instituut on kokku leppinud soovituslikus viisis, kuidas teha Ekilexis allikaviide sellisele definitsioonile, mille komisjon on koostanud kas ühest või mitmest allikast lähtudes.

Niisiis kuuluvad siia alla juhtumid, kus definitsioon ei pärine sõna-sõnalt konkreetsest allikast, aga komisjon on

  1. sealse definitsiooni aluseks võtnud ja selles muudatusi teinud;
  2. mitme allika põhjal ühe definitsiooni koostanud.

Sellistes olukordades tuleks definitsioonile lisada mitu allikaviidet: üks komisjonile ja teine inspiratsiooniks olnud allikale. Kui definitsioon on koostatud mitme eri allika põhjal, peaks viitama neile kõigile.

Kokkuleppe kohaselt paikneb komisjoni allikaviide esimesel kohal, sellele järgnevad inspiratsiooniallika või -allikate viited (vt allolevat pilti). Kuna allikaviidete lisamisel läheb esimesele kohale viimasena lisatud viide, peaks viited lisama järgmises järjekorras:

  1. inspiratsiooniallikas (või -allikad) + „põhjal“ („põhjal“ siseviitena; nt„ÕS-2018 põhjal“)
  2. komisjoni nimetus (nt „MTK“).

Näide

Oletame, et kuulute meditsiiniterminite komisjoni, mille lühinimi on MTK. Olete komisjoniga leidnud, et 2018. aasta ÕS-is (lühend „ÕS-2018“) on teile peaaegu sobiv kardioloogia definitsioon, aga soovite seda siiski pisut muuta. Sellisele definitsioonile peaksitegi mõistekirjes seega märkima nii enda komisjoni kui ka ÕS-i viited.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide definitsioonist, mille aluseks on võetud 2018. aasta ÕSi definitsioon, mida komisjon on seejärel kohaldanud.

Nagu mainitud, peaks sõna „põhjal“ olema lisatud siseviite väljale.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Pilt avaneb uuel vahelehel. Näide sellest, kuidas lisada allikakirjes siseviite reale sõna “põhjal”.

Küsimused terminitöö ja Ekilexi kohta on nüüdsest koondatud ka terminoloogia.ee korduma kippuvate küsimuste alamlehele, kuhu pääseb Ekilexi ja kirjete menüü kaudu.

Ekilexi uusimad võimalused: täienenud detailotsingud ja muu

Ekilex avati ligi aasta tagasi ja täieneb siiani pidevalt. Seetõttu hakkab Eesti Keele Instituut andma ülevaateid Ekilexi uusimatest võimalustest.

Täiendused terminoloogide detailotsingus

Terminoloogide vaate saate avada siis, kui valite avalehelt „Terminoloogide otsing“ või menüüst „Terminoloogid“. Detailotsingu saab valida ülevalt siniselt ribalt.

  1. Otsida saab sildi järgi. Näiteks saate enda terminibaasist üles leida kõik sellised terminid, mille olete märkinud sildiga „koostamisel“ või „läbi vaatamata“. Nii saate välja filtreerida need kirjed, mis vajavad veel tööd. Kui soovite leida kirjeid vaid enda terminibaasist, siis veenduge, et olete otsinguväljast vasakul valitud sõnakogude alt märkinud ainult enda terminibaasi.
    • Et siltide järgi otsida saaks, peab terminitele silt ka lisatud olema. Silte saab külge panna mõistekirjes, kui suundute termini juurde ja vajutate rohelist plussi välja „Ilmiku sildid“ juures (asub termini all pärast rida „Identifikaatorid“).
    • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, kes silti muutis. Kui teie terminibaasis askeldab mitu koostajat või toimetajat, saate nii edukalt üles leida just need kirjed, millele teie sildi olete lisanud. Kui mina tahaksin leida kõiki kirjeid, millele olen sildi lisanud või mille silti muutnud, peaksin detailotsingust valima „silt“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima „Kairi Janson“.
    • Saate otsida eri kirjeid selle järgi, millal silti muudeti. Kui tahaksin saada loetelu nendest terminitest, millele on minu sõnakogus viimase kuu jooksul silt lisatud, peaksin valima „silt“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu taguse kuupäeva.
  2. Otsida saab mõiste muutja ja muutmisaja järgi.
    • Kui tahate otsida üles need kirjed, mille kallal Ekilexis toimetanud olete, peaksite valima „mõiste“ → „muutja“ → „on“ → ja trükkima oma nime.
    • Kui tahate otsida üles need kirjed, mida teie või mõni teine teie baasi koostaja viimase kuu aja jooksul muutnud on, peaksite trükkima „mõiste“ → „muutmise aeg“ → „on hilisem kui“ → ja valima kalendrist kuu aja taguse kuupäeva. Ka siin peaks veenduma, et valitud on vaid enda sõnakogu.
  3. Lisaks allika viitele saab otsida ka allika id-koodi järgi.
    • Juba mõnda aega on saanud leida kirjeid allika viite järgi (selle järgi, mis kujul allikaviide mõistekirjes esineb). Allikale saab mõistekirjes viidata kõigi nende nimetustega, mis on allikakirjes kas allika nimetuse või „source_name’i“ väljal. Kombeks on allikakirjesse panna täispikk nimi ja lühend, näiteks allika nimetuse väljale „International Glossary of Hydrology“ ja source_name’i väljale „IGH“. Mõistekirjes – näiteks definitsiooni või termini juures – viidatakse peamiselt lühendiga, sest see võtab vähem ruumi. Seetõttu võib aga juhtuda, et allika viite järgi otsides ei tule vasteks kõiki neid kirjeid, kus sellele allikale viidatud on. Leiab vaid kirjed, kus allikale on viidatud sellel kujul, mis on otsinguväljale trükitud. Kui olete valinud sõnakoguks katsebaasi ja otsite allika viite järgi „International Glossary of Hydrology’t“, ei tule ühtegi vastet. Kui aga trükite otsingusse „IGH“, tuleb vasteks „pais“. Seda seepärast, et selles kirjes on viitamiseks kasutatud vormi „IGH“.
    • Allika id-koodi järgi otsides saab leida aga kõik kirjed, kus allikale ükskõik mis nimetusega viidatud on. Id-kood on iga allikakirje unikaalne numbrikombinatsioon, mida näeb allikakirje ülaosas. Näiteks on „International Glossary of Hydrology“ ehk „IGH“ allikakirje id-kood 13544. Nii saab hea ülevaate sellest, kui palju terminibaasis kindlast allikast lähtutud on.

Et allika id-koodi järgi otsida, peab detailotsingust valima „miski“ → „allika id kood“ → „on“ → ja trükkima või kleepima soovitud allikakirje koodi.

Allikate detailotsing

Kui varem sai allikaid otsida vaid nimetuse järgi, siis nüüd on otsinguvõimalused laienenud. Allikate detailotsingu saab avada siis, kui valida menüüst „allikate otsing“ ja klõpsata ülevalt siniselt ribalt lahti „detailotsing“.

  1. Juba praegu saab üles leida kõik sellised allikad, mida ühes terminibaasis kasutatud on. Nii saate esiteks näha kõiki kasutatud allikaid korraga ja teiseks leida üles allikakirjed, mis korduvad: olukorrad, kus ühele allikale on mitu kirjet tehtud. Korduvad allikakirjed võiks allikakirje juures oleva nupu abil ühendada.

    Kui tahate kõiki oma terminibaasis kasutatud allikaid näha, valige allikate detailotsingust „allikas“ → „kasutatud sõnakogus“ → „on“ → ja ripploendist oma terminibaas.
  2. Samuti saab detailotsingust otsida allika väärtust. Tegu on tehniliselt sama otsinguga, mis allikate lihtotsinguski. Erinevus on, et lihtotsingus tuleb kasutada tärnotsingut, kui tervet nimetust kirja panna ei taha või oska. Tärn märgib ükskõik mis arvu tähti, mis pealkirjast otsingus välja jäetakse. Kui näiteks otsite allikate lihtotsingust „Eesti muusika biograafilist leksikoni“, leiate selle üles ka siis, kui otsite „Eesti muus*“. Kui aga valida allikate detailotsingu teisest lahtrist „väärtus“, leiate, et kolmas lahter (vaikimisi „on“) pakub võimaluse täpsustada, kas teie kirjutatud tähekombinatsioon kujutab endast allika nimetuse
    1. algust („algab)
    1. lõppu („lõppeb“)
    1. ükskõik millist osa („sisaldab“)
    1. sõna, mis on osa pikemast nimetusest („sisaldab sõna“)
  3. Õige pea lisanduvad detailotsingusse võimalused otsida allikate looja, muutja ning loomis- ja muutmisaja järgi. Praegu on need valikud juba allikate detailotsingus näha, aga toimiva otsingu kallal Ekilexi arendajad veel töötavad.

Oma silm on kuningas: soovitame kirjeldatud võimalusi ise Ekilexi katsetama minna, et nendega paremini tuttavaks saada! Küsimuste korral võite ühendust võtta Ekilexi kasutajatoega aadressil kasutajatugi@ekilex.ee.

Tänavused terminitöö toetused on jagatud

Eesti terminitöö juhtkomitee otsustas tänavu toetada 31 terminikomisjoni ning seitset asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe ja populariseerimisega.

Toetatud terminikomisjonid töötavad eri valdkondades, tegeledes näiteks skeemiteraapia, käsitööteaduse, robootika ja kosmose terminivara, aga ka eesti viipekeele meditsiiniterminitega. Komisjonid keskenduvad sel aastal peamiselt terminibaaside korrastamisele.

Taotlema olid oodatud ka uued komisjonid, eriti energeetika ja kliima terminivara edendajad. Valdkonnavalikule pani aluse Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt saadud teave, et varsti neid valdkondi puudutavate tõlgete maht suureneb, ning oleks hea, kui Euroopa Liidu tõlkijad saaksid asjakohaseid eesti termineid kasutada. Üleskutsele energeetika ja kliima valdkondade oskuskeelt arendada vastas kaks taotlejat.

Teine konkurss oli ette nähtud selleks, et teadusorganisatsioonide toetamise kaudu eesti oskuskeelt edendada. Sel konkursil pälvisid toetuse seitse asutust, mis tegelevad terminoloogiaõppe või populariseerimisega. Oodata on terminoloogiaüritusi nii Tartus, Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel, samuti aga näiteks eri valdkondade õppevara valmimist.

Loe toetusesaajate kohta lähemalt

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.

Kindlustusseltsid korrastasid termineid

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ja Eesti Keele Instituudi (EKI) terminoloogiaosakond korrastasid kindlustustegevuses kasutatavat terminoloogiat. Emakeelepäevaks valminud töö tulemused on kättesaadavad EKI viiekeelses terminibaasis Esterm. Töögrupis heakskiidetud terminoloogia kannab märgistust KTTG kinnitatud.

Poolteist aastat kestnud projektis osalesid veel Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja advokaadibüroo LEXTAL eksperdid ning kindlustusseltside BTA, Gjensidige, If ja Swedbank kindlustuse spetsialistid.

„Projekt sai alguse probleemist, et kindlustustermineid on eri kohtades selgitatud erinevalt ja ei ole üht usaldusväärset allikat, millele tugineda. See suurendab kindlustuse keerukust kliendi ja kindlustusandja suhetes. Kindlustustingimused ei tohi olla arusaamatus sõnastuses peenikeses kirjas, vaid üheselt mõistetavad ja selges eesti keeles,“ selgitab EKsLi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Potsepa sõnul on ühtlustatud kindlustusterminitest kasu eelkõige kindlustustöötajatel, aga ka ametnikel, tõlkijatel ja kindlustusvaidluste lahendajatel. „Kui kindlustuslepingud on arusaadavalt kirjutatud ja terminid üheselt mõistetavad, siis on ka kindlustusandjail ja kindlustusvõtjail omavahelisi arusaamatusi ja vaidlusi vähem. Eesti Keele Instituudi abiga tegime arenguhüppe, et kindlustuskeelt paremini mõistetaks,“ ütles Potsepp.

Mõistete defineerimine on terminitöös kesksel kohal, et oleks selge, mida on mingi terminiga tähistatud. Kuna kindlustus on rahvusvaheline äri, vaatas töögrupp projekti käigus üle eestikeelsete terminite ingliskeelsed vasted, uuris põhjalikult võõrkeelseid definitsioone ning vajaduse korral täpsustas eestikeelset määratlust.

Töögrupp kasutas terminiallikaina põhiliselt kindlustusdokumente, Eestis kehtivaid õigusakte, ELi kindlustust puudutavaid direktiive ja määrusi ning kindlustusõiguse õpikuid.

Lisaks tegi töögrupp ettepanekuid täpsemalt sõnastada EKI üldkeelesõnastike ja Sõnaveebi kindlustusterminite selgitusi. Näiteks, mis on kindlustuskaitse või omavastutus, kes on kindlustatud isik ehk kindlustatu.

EKI terminoloogiaosakonna vanemterminoloogi Merily Plado sõnutsi on hea meel tõdeda, et algatus kindlustusterminoloogia korrastamiseks tuli just erialaliidult. “Igati tänuväärne, et kindlustusseltside liit leidis võimaluse terminoloogiatööd toetada, sest terminiprojekti saab edukalt ellu viia ainult koostöös valdkonna spetsialistidega.”

EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli, koordineeritakse terminitööd ning tegeldakse terminoloogia kogumise, uurimise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo terminiprojekti kohta

Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane@lkf.ee
www.eksl.ee

Terminitöö toetamise konkursid 2020

2.5.2020: vaata 2020. aasta toetusi

Eesti Keele Instituut kuulutab välja terminitöö konkursid: 1) terminikomisjonide toetamise ja 2) terminoloogiaõppe ja -populariseerimise konkursi. Taotlusi saab esitada 2. aprillini 2020.

Sel aastal soovitatakse terminikomisjonidel keskenduda oma terminibaaside korrastamisele Ekilexis. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, millist osa baasist on plaanis korrastada ja kuidas seda tehakse. Uutest projektidest eelistatakse neid, mis keskenduvad energeetika ja kliima terminivara arendamisele.

Terminoloogiaõppe toetamise konkursi abil aidatakse edendada ja levitada eesti oskuskeelt haridusasutustes: ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Tutvuge terminoloogiaõppe ja populariseerimise konkursi statuudiga ja esitage taotlus

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond.

Lisainfot saab küsida terminitöö toetamise konkursside koordinaatorilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Rohkem teavet terminitöö kohta

EKI keeleportaali Sõnaveeb uue versiooni ja EKIs loodud eesti keele teise keelena õpetaja tööriista tutvustus EKIs 5.03.2020

Neljapäeval, 5. märtsil kell 14-17
Eesti Keele Instituut, 3. korruse suur saal, Roosikrantsi 6, Tallinn

Tutvustame EKI keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni (Sõnaveeb 2020) ja Eesti Keele Instituudis loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja tööriista. Tähelepanu! Palume oma huvist märku anda registreerimisvormi kaudu.

Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad on abiks keeleõpetajatele ja teistele keeleõppega seotud spetsialistidele õppematerjalide, harjutusvara ja testide koostamisel. Õpetaja tööriistu tutvustab Jelena Kallas (EKI).

Oskussõnastikud ja terminibaasid saavad Sõnaveebi uues versioonis (Sõnaveeb 2020) nähtavaks väga esialgsel kujul: algul üksnes sõnapõhise vaatena. Terminitööks vajalik mõistepõhine vaade (Terminiveeb) valmib plaanide järgi maikuus. Sõnaveeb ja selle aluseks olev sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex on nagu elavad organismid, mis arenevad ja kasvavad pidevalt. Enamik terminibaase on koostatud varasemas, Eesti Keele Instituudi Termeki andmebaasis, kus aga termineid polnud võimalik ühtse otsinguga kätte leida. Juurde on tulnud 2019. aastal toetust saanud terminikomisjonide sõnakogud. Sõnaveebi tutvustavad Margit Langemets (EKI) ja Arvi Tavast (Tripledev OÜ / EKI).

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut.

Lisaks tutvustame korpuste päringuliidese KORP ja keeleandmestike ühendatud sisuotsingu Raba kasutamist nii oskuskeele kui ka keeleõppevara vaatenurgast, samuti tulevad jutuks terminoloogilised allikad Keeleveebis. Koolitab Olga Gerassimenko (TÜ, EKRK).

Pärast tutvustusi järgneb vabas vormis õpetus huvilistele, kes asja vastu lähemalt huvi tunnevad.

Tutvustusele on oodatud kõik keelehuvilised. Palume oma huvist märku anda registreerimisvormi kaudu. Nii saame oma tutvustust paremini korraldada. Aga kohale võib tulla ka ilma registreerimata.
Kõik on lahkesti oodatud!

Eelteade! Eesti keele teise keelena õpetajad ning õpikute koostajad ja kirjastajad on oodatud õpetaja tööriista koolitusele, mis toimub Kuku-messi raames 14. märtsil Kohtla-Järvel ja 28. märtsil Tallinna Lauluväljakul. Koolitavad EKI arvutileksikograafid.

Ürituse korraldajad:
Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK)

Kontakt:
Jelena Kallas (EKI) jelena.kallas@eki.ee
Margit Langemets (EKI) margit.langemets@eki.ee
Olga Gerassimenko (TÜ, EKRK) olga.gerassimenko@ut.ee
Kadri Vider (EKRK) kadri.vider@ut.ee

Kutse terminoloogiakonverentsile 27.02.2020

Olete oodatud 27.02 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžisse (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) terminoloogiakonverentsile.

Konverentsi kava

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv

11.00 Konverentsi avasõnad, Kaire Viil ja Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

11.15-12.00 Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest. Arvi Tavast, Ekilexi arendaja, Eesti Terminoloogia Ühingu asutaja.

12.00-12.45 Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest. Reet Hendrikson, Kaitseväe Akadeemia terminoloog.

12.45-13.15 Energiapaus

13.15-13.45 Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid. Peedu Kass, Eesti Mereakadeemia.

13.45-14.15 Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus. Ingrid Prees, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

14.15-14.35 Info ja sellega seotud terminid raamatukogusõnastikus. Kate-Riin Kont, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.35-14.55 Rakendusuuringu „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine“ tutvustus. Elle Sõrmus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

14.55-15.15 Magistritööde väärtus terminoloogia arenduses “Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel. Õie Tähtla, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

15.15-15.35 Veebisõnastiku koostamise võlu ja valu. Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Konverents on osalejatele tasuta. Osalejad saavad osalemistõendi.

Registreeruge palun 17. veebruariks kolledži kodulehel (klõpsa reg vormi lingile). Kohtade arv on piiratud.

Terminoloogiakonverents toimub koostöös eesti keele instituudiga. Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu.

Lisainfo: kaire.viil@taltech.ee, tel 5101083, 336 3927

Kutse terminipäevakule „Mõtestades mõistet“ 31.01.2020

Olete reedel, 31. jaanuaril kl 12–17 oodatud Haridus- ja Teadusministeeriumisse (Munga 18, Tartu) terminipäevakule „Mõtestades mõistet“.

Ühendame seminaril teooria ja praktika. Arutleme näidete varal terminiarenduse ja ‑loomega seotud teemadel, sh milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda.

Kava

11.30             Registreerumine ja kohv

12.00–12.10  Avasõnad ja päevaku eesmärk (HTM-i ja EMÜ esindaja)

12.10–12.30  Soojendusharjutus

12.30–13.30  Õpitoa eeltöö ja ühisõppimine

                     Õpitoa suunised

                     Terminiõpetuse põhimõisted ja terminivaliku keerdkäigud

                      (PhD Reet Hendrikson)

13.30–13.45  Paus

13.45–14.45  Õpituba (terminianalüüs rühmades)

14.45–15.30  Paus

15.30–16.50  Rühmatöö tulemuste tutvustamine ja arutelu
                      (Reet Hendrikson, Helika Mäekivi, Ülle Sihver)

16.50–17.00  Terminipäevaku kokkuvõte

17.00             Lävimine kolleegidega ja suupisted

Registreerimine on lõppenud. Osavõtt on tasuta.

Õpitoa tarbeks palume võtta kaasa digivahendi.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.

Lisateavet saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.