Arhiiv

Kuidas lisada kirjesse märkusi?

Ekilexis saab mõistekirjesse lisada märkusi, millega saab mõiste, definitsiooni või termini kohta lisainfot anda. Kuna mõiste definitsioon peaks olema ühelauseline, sobib märkuseväljale üldjuhul ka selline teave, mida tahaksite definitsiooni järele teiseks või kolmandaks lauseks lisada.

Erinevalt definitsioonist võiksid märkused olla vormistatud täislausetena, mis algavad suure tähega ja lõppevad punktiga. Ühele märkuseväljale võib lisada mitu lauset. Igal märkusel võiks olla ka allikaviide: juhul kui tegu on allikast kopeeritud teabega, peaks viitama sellele allikale, kui aga märkuse on lisanud terminikomisjoni esindaja, peaks viitama komisjonile.

Märkusi saab mõistekirjes lisada kolme kohta.

Mõiste märkus

Mõiste märkuse väljale sobib enamasti teave, mis ei kommenteeri konkreetset terminit või definitsiooni ega selle sõnastust. Tegu on lisainfoga, mis annab teavet nähtuse (mõiste) kui sellise kohta. (Kui mõiste ja termini erinevused on teile ebaselged, siis vaadake selle kohta lähemalt siit.)

Mõiste märkust saab lisada plussmärgist, mis asub kirje kõige ülemises paremas nurgas:

Avanenud menüüst tuleks valida variant “Märkus”:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Definitsiooni märkus

Definitsiooni märkuse väljale sobib enamasti teave, mis kommenteerib definitsiooni või on sellega muul moel väga tihedalt seotud.

Definitsiooni märkust saab lisada, kui minna kursoriga definitsiooni teksti peale ning vajutada halli märkmepaberi nuppu:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Termini märkus

Termini märkuse väljale sobib teave, mis kommenteerib terminit. Sinna võib kanda näiteks lisainfot selle kohta, kes termini esimest korda kasutusele võttis. Kui sama mõiste kohta on aga näiteks kasutusel kaks paralleelterminit, võib termini märkuste abil täpsustada seda, mis ringkonnas emb-kumb termin kasutusel on (juhul kui selline erinevus on teada).

Termini märkust saab lisada termini kõrval asuvast plussmärgist:

Avanenud menüüst tuleks valida variant “Ilmiku märkus”:

Seejärel avaneb tekstiväli, kuhu saate soovitud teksti sisestada.

Võimalik on lisada ka mitteavalikke märkusi, mida väliskasutaja Sõnaveebis ei näe. Need tulevad kasuks siis, kui tegu on kommentaaridega, mis on mõeldud vaid terminibaasi koostajatele. Vaadake siit, kuidas mõistekirje väljade avalikkust muuta.

Kuidas saan kirjete osiseid mitteavalikuks muuta?

Ekilexis on mõistekirje iga tekstivälja juures võimalik valida selle avalikkust. Vaikimisi on kõik väljad avalikud – see tähendab, et neid välju näeb ka iga väliskasutaja (lugege siit lähemalt, kuidas Ekilex on seotud kasutajakeskkonnaga ehk keeleportaaliga Sõnaveeb).

Mõnikord aga võib juhtuda, et soovite mõistekirjesse lisada teavet iseenda ja teiste oma terminibaasi koostajate jaoks ega soovi, et kümned tuhanded väliskasutajad seda näeksid. Samuti võite soovida mitteavalikuks muuta osiseid, mida tahate veel muuta või täiendada.

Siiski pidage meeles: mittetäielik teave on kasutaja jaoks väärtuslikum kui teabe puudumine. Seepärast soovitame üldjuhul hoida kõik kirje osised avalikud – kui just need ei ole mõeldud sisekommentaaridena terminibaasi koostajatele endile.

Termini avalikkuse muutmine

Termini ja sellega seotud teabe avalikkusest annab märku termini juures olev tabaluku märk. Avatud tabalukk näitab, et termin koos teabega on avalik, suletud tabalukk aga näitab, et termin ei ole avalikus keeleportaalis nähtav. Termini avalikkust saab muuta, kui tabaluku ikoonil klõpsata:

Kui märgite termini mitteavalikuks, muutub mitteavalikuks ka muu selle juures olev info (kasutusnäide, allikaviide jm). Kui mõistekirjes on kõik terminid märgitud mitteavalikuks, on väliskasutaja eest peidus kogu kirje. Hiljem saate termini samale ikoonile klõpsates taas avalikustada.

Definitsiooni, märkuse, kasutusnäite avalikkuse muutmine

Teiste tekstiväljade avalikkust saab muuta kas neid lisades või muutes. Selleks peab eemaldama linnukese kirja “Avalik” eest. Näiteks kui soovin mitteavalikuks muuta definitsiooni märkust, vajutan esmalt definitsiooni muutmisnuppu:

Seejärel eemaldan avanenud aknas linnukese välja “Avalik” eest ja vajutan “Salvesta”:

NB! Kui muudate mingi välja mitteavalikuks ajutiselt, siis ärge unustage seda hiljem taas avalikustada.

Miks on oluline, et iga termin oleks kantud eraldi väljale?

Ekilexis peaks iga termini – olgu tegu sünonüümi või muukeelse vastega – lisama uuele terminiväljale. Terminiväljal ei tohiks olla komasid, semikooloneid, kaldkriipse või muid sümboleid, välja arvatud siis, kui need on termini enda osa. Kõik terminivariandid, olgu neis kasvõi pelgalt ühetäheline erinevus, peaksid olema kantud eraldi terminiväljadele.

Miks? Terminiväljal eri terminite vahel komasid, sulge ja muid märke kasutades ei tule soovitud termin lihtotsinguga välja. Teie terminitöö jääb sel moel kasutajale leidmatuks.

Vaadake siit, kuidas lisada mõistekirjesse uut terminit.

Näide

Oletame, et tahan sünonüümidena terminibaasi kanda terminid hõberemmelgas ja hõbepaju.

  • Kui hakkan mõistekirjet alles looma, vajutan Ekilexis ülevalt siniselt ribalt nuppu “Uus mõiste”. Lisan termini hõberemmelgas. (Vaadake siit lähemalt, kuidas Ekilexis uut mõistekirjet luua.)

  • Kui mõistekirje on juba loodud ja soovin kirjesse lisada ka teise termini (sünonüümi), pean selle lisama uuele terminiväljale. Selleks vajutan loodud kirjes nuppu “Lisa termin”. Trükin avanenud väljale termini hõbepaju ja valin keeleks eesti.
    • Muukeelse termini (vaste) lisamine käib samamoodi, ainult et eesti keele asemel tuleb avanenud aknas valida termini õige keel.
      

Lisatud terminid on nüüd esitatud eri terminiväljadel ja vaade on järgmine. Mõlemad terminid tulevad välja, kui neid Ekilexis või Sõnaveebis otsida.


Et leida oma terminibaasist termineid, mis võivad olla ühel väljal koma, semikooloni või mõne muu märgiga eraldatud, võiksite kasutada järgmist otsingut:
Terminoloogide vaate detailotsing: termin; väärtus; sisaldab; soovitud märk, näiteks:

Kui tunnete, et mõiste (ja mõistekirje) ning termini erinevused on veel ebaselged, klõpsake siia, et neist rohkem teada saada.

Kas saan kirjeid pärast valmimist muuta?

Jah – Ekilexis saab kõiki mõiste- ja allikakirje välju muuta ka pärast seda, kui olete kirjega enda hinnangul (selleks korraks) lõpetanud.

Mõnikord võite soovida kirjet hiljem täiendada või avastate mõnel väljal näiteks trükivea. Isegi kui kirje on juba Sõnaveebis avalik, saate seda sellegipoolest Ekilexis parandada või täiendada. Järgmisel päeval on muudatus näha ka Sõnaveebis.

Ekilexis on iga välja muutmisnupp sinine. Muutmisnupp tekib, kui lähete hiirekursoriga selle välja peale, mida soovite muuta.

Näide muutmisnupu klõpsamisest mõistekirjes:

Kui soovin muuta termini juures olevat kasutusnäidet, lähen hiirekursoriga kasutusnäite väljale ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Näide muutmisnupu klõpsamisest allikakirjes:

Kui soovin muuta allikakirje pealkirjavälja, lähen hiirekursoriga pealkirja juurde ja klõpsan tekkinud sinisele nupule.

Seejärel avaneb aken, kus saate soovitud muudatuse teha.

NB! Muuta saab ainult neid kirjeid, mille olete kas ise loonud (allikakirjete puhul) või mis asuvad terminibaasis, mille muutmisõigus teil on (mõistekirjete puhul). Enamasti on terminibaasi koostajatel õigus teha muudatusi vaid enda terminibaasi kirjetes.

Kuidas saan Ekilexis katsetada ja proovikirjeid koostada?

Ekilexis on üks terminibaas, mis ongi mõeldud katsetamiseks – Katsebaas. Katsebaasis võib mõistekirjeid luua igaüks olenemata sellest, mis valdkonna terminoloogiaga ta muidu töötab. Katsebaasi muutmisõigus on igal Ekilexi kasutajal ja seda ei pea eraldi taotlema. Katsebaasi kirjed ei muutu Sõnaveebis avalikuks ja jäävad alati vaid Ekilexi.

Selleks, et Katsebaasis kirjete koostamist katsetada, peaksite tegema läbi järgmised sammud:

  1. valima Ekilexis Katsebaasi muutja rolli (lugege rollidest ja nende vahetamisest lähemalt siit),

2. minema terminoloogide vaatesse (töölaual “Terminoloogide otsing”),

3. alustama mõistekirje loomist, vajutades nupule “Uus mõiste”. Lugege mõistekirjete loomisest lähemalt siit.

NB! On väga oluline, et pärast katsetamist, kui soovite hakata looma kirjeid enda terminibaasi, vahetaksite Katsebaasi muutja rolli jälle enda terminibaasi muutja rolli vastu. Muidu sisestate oma terminibaasi kirjed ekslikult Katsebaasi.

Rolli saab vahetada nii, nagu kirjeldatud 1. punktis, lihtsalt sel juhul peaks Katsebaasi muutja rolli asemel valima oma terminibaasi muutja/omaniku rolli.

Kuidas näha, millistes mõistekirjetes olen konkreetsele allikale viidanud?

Ekilexis on võimalik näha, millistes mõistekirjetes olen allikakirjet kasutanud ehk sellele viidanud. Selleks peaks

  1. vajutama allikakirje paremast nurgast nupule “Otsi viiteid”,
  2. vajutama avanenud rippmenüüst “Term otsing”.

Seejärel avaneb terminoloogide vaates (seal, kus tavaliselt mõistekirjeid luuakse ja otsitakse) loetelu kirjetest, kus allikale viidatud on.

NB! Kui tahate tulemustes näha enda terminibaasi kirjeid, peate kindlasti terminoloogide vaate valitud sõnakogude valikus olema enne märkinud enda terminibaasi.

Näide: soovin näha tulemusi EKI ühendterminibaasi Esterm 2 kohta. Seega veendun, et juba enne allikakirjete juurde minemist on valitud sõnakogudest Esterm 2 valitud. Vaata allolevatelt animatsioonidelt, kuidas sõnakogusid valida.


Kui õige sõnakogu on enne allikate otsingu tegemist valitud, siis näete pärast allikaviidete otsimist kõiki kirjeid, kus konkreetsele allikale viidatud on.

Kuidas näen kõiki allikaid, millele olen terminibaasis viidanud?

Selleks, et näha kõiki allikakirjeid, mida olete terminibaasis kasutanud, peaksite käituma järgmiselt:

  1. minema vasakul nurgas olevast menüüst allikate otsingusse,

2. valima siniselt ribalt detailotsingu,

3. esimesest rippmenüüst valima „allikas“,

4. teisest rippmenüüst valima „kasutatud sõnakogus“,

5. kolmandast rippmenüüst valima „on“,

6. neljandast rippmenüüst valima oma terminibaasi (näites Katsebaas),

7. vajutama „Otsi“.

Klõpsake pildil, et seda suuremalt näha. Et näha kõiki allikaid, millele olete terminibaasis viidanud, peaksite allikate detailotsingus tegema sellised valikud (viimasest rippmenüüst tuleks Katsebaasi asemel valida oma terminibaas).

Seejärel näete kõiki allikaid, millele teie terminibaasis on viidatud.

Klõpsake siia, et näha, kuidas saada teada, millises mõistekirjes olen konkreetsele allikakirjele viidanud.

Kuidas näidata, et mõni termin on eelistatud, vananenud või välditav?

Terminibaasid on mõistepõhised, mis tähendab, et ühes mõistekirjes on koos kõik sama mõiste kohta käivad terminid (sünonüümid), sh paralleelvariandid ning terminid teistes keeltes.

Seda, kuidas lisada olemasolevasse kirjesse teist terminit (muukeelset vastet või sünonüümi), vaadake siit.

Mõnikord võib aga näiteks üks termin olla eelistatum kui teine või soovite näidata, et termin oli kasutusel küll varem, aga on nüüdseks vananenud. Sellisel juhul tuleb terminile märkida väärtusolek.

1. Liikuge termini juurde ja vajutage selle kõrval olevat plussmärki

2. Valige avanenud menüüst “Väärtusolek”

3. Valige soovitud väärtusolek ja vajutage “Lisa”.

4. Nüüd on termini juures väärtusolek näha!

Kuidas näha, kes on mõistekirje, termini või muu kirje osise lisanud?

Selles terminibaasis, mille olete loonud või mille muutmise õigus teil on, saate kirje koostajaid vaadata logist. Logi asub mõistekirje üleval paremas nurgas.

Logis on üsna palju tehnilist informatsiooni. Logisse süvenedes aga võib näha, et seal kajastub info ka selle kohta, kes on kirje iga välja loonud. Kõige alla kerides leiate selle inimese nime, kes lisas esimese termini ehk pani aluse kogu mõistekirjele (näites “keelend ükssarvik”).

Ka allikakirjete juures asub logi üleval paremas nurgas.

Kui teil ei ole terminibaasi muutmisõigust, siis te selle baasi kirjete logisid ei näe. Ekilexis on ligi 100 sõnakogu ning üldjuhul on tavakasutajal õigus muuta neist vaid ühte või paari: neid terminibaase, milles ta ise tegutseb.

Võib juhtuda, et teil tekib siiski küsimus mõne sellise mõistekirje kohta, mis asub baasis, mille logisid te ei näe. Sel juhul võiksite võtta ühendust selle terminibaasi kontaktisikuga. Eri terminibaaside kontaktisikud leiab kõige paremini üles Sõnaveebi sõnakogude kirjeldustest: https://sonaveeb.ee/collections. Esimene sõnakogu on EKI ühendsõnastik, ent allapoole kerides näete eri terminibaase, nende tutvustavat infot ja kontaktandmeid.

Milline peaks olema mõiste definitsioon?

Siinne juhend annab näpunäiteid nii definitsiooni vormiliseks kui ka sisuliseks koostamiseks. Kui tahate teada, kuidas Ekilexis kirjesse definitsiooni lisada, klõpsake siia.

Kuna Ekilexis töötavad koos paljud eri tegijad, on tähtis, et kõigi terminibaaside koostajad järgiksid sarnast stiili. Nii on suur ühisbaas ühtlasem. Seega oleks hea, kui ka terminibaaside koostajad lähtuksid definitsioonide koostamisel ühest ja samast tavast.

Näitena võime vaadata nt Ekilexi ükssarviku kirje definitsiooni:
väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

Hea definitsioon:

  • on lühike
  • on täpne
  • algab väikse tähega
  • lõppeb punktita
  • defineerib vaid ühte mõistet
  • ei sisalda üleliigset infot
  • ei korda defineeritava mõiste terminit
  • sisaldab asjakohaseid termineid

Üldine

1. Iga kirje defineerib ainult ühte mõistet. Näiteks defineerime erinevalt joogi- ja kõnniteed. Niisiis peaks kummagi kohta olema koostatud eraldi kirje, kus asuks ainult seda konkreetset mõistet väljendav definitsioon.

2. Kõik kirjes esinevad selgitamist vajavad mõisted on defineeritud omaette kirjetes. Kui näiteks definitsioonis esineb mingi mõiste, mis vajaks lisaselgitust, peaks selle kohta koostama omaette kirje, mitte aga defineerima seda käsilolevas kirjes.

Näiteks esineb ükssarviku definitsioonis (väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit) termin “idufirma”. Idufirma kohta peaks koostama eraldi mõistekirje, kus see mõiste defineeritud oleks.

Vormistuslik pool

1. Definitsioon peaks üldjuhul olema ühelauseline ja lõppema punktita.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    Väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit.

2. Lisainfoks sobib kasutada märkuse väljasid, mõnel juhul ka termini kasutusnäite välja. Definitsiooni märkus peaks olema lisatud definitsiooni märkuse väljale, mitte definitsiooniga samale väljale.

3. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    ükssarvik on väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

4. Definitsioon peaks olema esitatud ainsuses.

  •   väljakujunenud idufirma, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit
  •    väljakujunenud idufirmad, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit

5. Definitsioonis ei tohiks olla kasutatud defineeritava mõiste kohta käivat terminit ega sünonüümi või lühendit.

Näide: idufirma (sünonüüm startup)

  •   alles käivituv suure kasvupotentsiaali ja uudse äriideega väikeettevõte
  •    alles käivituv startup, millel on suur kasvupotentsiaal ja uudne äriidee

6. Definitsioonis peaks olema kasutatud sama sõnaliiki kui termini puhul: tegusõna on defineeritud tegusõna või tegusõnafraasi abil, nimisõna nimisõna kaudu

Näide: toitumine

Definitsioon:

  •   organismi varustamine toitainetega
  •    toitained, millega organismi varustatakse

7. Ühel definitsiooniväljal peaks olema ainult üks definitsioon.

Näide: kardioloogia

  •   1. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga
       2. välja definitsioon: meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

  •   meditsiinivaldkond, kus uuritakse südame- ja veresoonkonna ehitust ja talitlust ning kaasasündinud ja omandatud haigusi ning tegeldakse südamehaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga; meditsiinivaldkond, kus uuritakse, ennetatakse, diagnoositakse ning ravitakse südame- ja veresoonkonnahaigusi

Sisuline pool

1. Definitsioon peaks olema selge ja ühemõtteline.

2. Definitsioonis peaks olema esitatud defineeritava olemasolevad, mitte puuduvad tunnused.

Näide: lehtpuu

  •   heitlehine või igihaljas lehtedega puu
  •    puu, mis ei ole okaspuu

3. Definitsioonis peaks olema toodud kõik olulised tunnused, mille poolest mõiste eristub naabermõistetest (lähedastest mõistetest)

Näite: toomingas

  •   valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade või punaste luuviljadega lehtpuu või -põõsas
  •    lehtpuu