Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ja Eesti Keele Instituudi (EKI) terminoloogiaosakond korrastasid kindlustustegevuses kasutatavat terminoloogiat. Emakeelepäevaks valminud töö tulemused on kättesaadavad EKI viiekeelses terminibaasis Esterm. Töögrupis heakskiidetud terminoloogia kannab märgistust KTTG kinnitatud.

Poolteist aastat kestnud projektis osalesid veel Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja advokaadibüroo LEXTAL eksperdid ning kindlustusseltside BTA, Gjensidige, If ja Swedbank kindlustuse spetsialistid.

„Projekt sai alguse probleemist, et kindlustustermineid on eri kohtades selgitatud erinevalt ja ei ole üht usaldusväärset allikat, millele tugineda. See suurendab kindlustuse keerukust kliendi ja kindlustusandja suhetes. Kindlustustingimused ei tohi olla arusaamatus sõnastuses peenikeses kirjas, vaid üheselt mõistetavad ja selges eesti keeles,“ selgitab EKsLi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Potsepa sõnul on ühtlustatud kindlustusterminitest kasu eelkõige kindlustustöötajatel, aga ka ametnikel, tõlkijatel ja kindlustusvaidluste lahendajatel. „Kui kindlustuslepingud on arusaadavalt kirjutatud ja terminid üheselt mõistetavad, siis on ka kindlustusandjail ja kindlustusvõtjail omavahelisi arusaamatusi ja vaidlusi vähem. Eesti Keele Instituudi abiga tegime arenguhüppe, et kindlustuskeelt paremini mõistetaks,“ ütles Potsepp.

Mõistete defineerimine on terminitöös kesksel kohal, et oleks selge, mida on mingi terminiga tähistatud. Kuna kindlustus on rahvusvaheline äri, vaatas töögrupp projekti käigus üle eestikeelsete terminite ingliskeelsed vasted, uuris põhjalikult võõrkeelseid definitsioone ning vajaduse korral täpsustas eestikeelset määratlust.

Töögrupp kasutas terminiallikaina põhiliselt kindlustusdokumente, Eestis kehtivaid õigusakte, ELi kindlustust puudutavaid direktiive ja määrusi ning kindlustusõiguse õpikuid.

Lisaks tegi töögrupp ettepanekuid täpsemalt sõnastada EKI üldkeelesõnastike ja Sõnaveebi kindlustusterminite selgitusi. Näiteks, mis on kindlustuskaitse või omavastutus, kes on kindlustatud isik ehk kindlustatu.

EKI terminoloogiaosakonna vanemterminoloogi Merily Plado sõnutsi on hea meel tõdeda, et algatus kindlustusterminoloogia korrastamiseks tuli just erialaliidult. “Igati tänuväärne, et kindlustusseltside liit leidis võimaluse terminoloogiatööd toetada, sest terminiprojekti saab edukalt ellu viia ainult koostöös valdkonna spetsialistidega.”

EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Instituudis uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli, koordineeritakse terminitööd ning tegeldakse terminoloogia kogumise, uurimise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo terminiprojekti kohta

Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane@lkf.ee
www.eksl.ee

Neljapäeval, 5. märtsil kell 14-17
Eesti Keele Instituut, 3. korruse suur saal, Roosikrantsi 6, Tallinn

Tutvustame EKI keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni (Sõnaveeb 2020) ja Eesti Keele Instituudis loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja tööriista. Tähelepanu! Palume oma huvist märku anda registreerimisvormi kaudu.

Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad on abiks keeleõpetajatele ja teistele keeleõppega seotud spetsialistidele õppematerjalide, harjutusvara ja testide koostamisel. Õpetaja tööriistu tutvustab Jelena Kallas (EKI).

Oskussõnastikud ja terminibaasid saavad Sõnaveebi uues versioonis (Sõnaveeb 2020) nähtavaks väga esialgsel kujul: algul üksnes sõnapõhise vaatena. Terminitööks vajalik mõistepõhine vaade (Terminiveeb) valmib plaanide järgi maikuus. Sõnaveeb ja selle aluseks olev sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex on nagu elavad organismid, mis arenevad ja kasvavad pidevalt. Enamik terminibaase on koostatud varasemas, Eesti Keele Instituudi Termeki andmebaasis, kus aga termineid polnud võimalik ühtse otsinguga kätte leida. Juurde on tulnud 2019. aastal toetust saanud terminikomisjonide sõnakogud. Sõnaveebi tutvustavad Margit Langemets (EKI) ja Arvi Tavast (Tripledev OÜ / EKI).

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut.

Lisaks tutvustame korpuste päringuliidese KORP ja keeleandmestike ühendatud sisuotsingu Raba kasutamist nii oskuskeele kui ka keeleõppevara vaatenurgast, samuti tulevad jutuks terminoloogilised allikad Keeleveebis. Koolitab Olga Gerassimenko (TÜ, EKRK).

Pärast tutvustusi järgneb vabas vormis õpetus huvilistele, kes asja vastu lähemalt huvi tunnevad.

Tutvustusele on oodatud kõik keelehuvilised. Palume oma huvist märku anda registreerimisvormi kaudu. Nii saame oma tutvustust paremini korraldada. Aga kohale võib tulla ka ilma registreerimata.
Kõik on lahkesti oodatud!

Eelteade! Eesti keele teise keelena õpetajad ning õpikute koostajad ja kirjastajad on oodatud õpetaja tööriista koolitusele, mis toimub Kuku-messi raames 14. märtsil Kohtla-Järvel ja 28. märtsil Tallinna Lauluväljakul. Koolitavad EKI arvutileksikograafid.

Ürituse korraldajad:
Eesti Keele Instituut (EKI) ja Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK)

Kontakt:
Jelena Kallas (EKI) jelena.kallas@eki.ee
Margit Langemets (EKI) margit.langemets@eki.ee
Olga Gerassimenko (TÜ, EKRK) olga.gerassimenko@ut.ee
Kadri Vider (EKRK) kadri.vider@ut.ee

Olete reedel, 31. jaanuaril kl 12–17 oodatud Haridus- ja Teadusministeeriumisse (Munga 18, Tartu) terminipäevakule „Mõtestades mõistet“.

Ühendame seminaril teooria ja praktika. Arutleme näidete varal terminiarenduse ja ‑loomega seotud teemadel, sh milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda.

Kava

11.30             Registreerumine ja kohv

12.00–12.10  Avasõnad ja päevaku eesmärk (HTM-i ja EMÜ esindaja)

12.10–12.30  Soojendusharjutus

12.30–13.30  Õpitoa eeltöö ja ühisõppimine

                     Õpitoa suunised

                     Terminiõpetuse põhimõisted ja terminivaliku keerdkäigud

                      (PhD Reet Hendrikson)

13.30–13.45  Paus

13.45–14.45  Õpituba (terminianalüüs rühmades)

14.45–15.30  Paus

15.30–16.50  Rühmatöö tulemuste tutvustamine ja arutelu
                      (Reet Hendrikson, Helika Mäekivi, Ülle Sihver)

16.50–17.00  Terminipäevaku kokkuvõte

17.00             Lävimine kolleegidega ja suupisted

Registreerimine on lõppenud. Osavõtt on tasuta.

Õpitoa tarbeks palume võtta kaasa digivahendi.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.

Lisateavet saab meiliaadressilt ylle.sihver@emu.ee.

Suur tänu kõigile, kes eelmise aasta lõpus Eesti Keele Instituudis Ekilexi kasutamise ja sisulise terminitööga seotud küsimusi arutamas käisid! Kõik soovijad on terminitöö käigus tekkinud probleemide ja küsimustega oodatud Eesti Keele Instituuti (Roosikrantsi 6, Tallinn) ka 21. jaanuaril kell 14. Püüame koos terminoloogide ja Ekilexi arendajatega Teie küsimustele vastused leida.

Kui soovite 21. jaanuaril EKIsse tulla, palume sellest e-kirjaga ette teatada aadressile terminoloogia@eki.ee. Võimaluse korral palume saata ka kirjeldused probleemidest, mis lahendamist vajavad. Nii läheb kohtumine EKIs võimalikult produktiivselt.

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis on elektrooniliselt kättesaadav aadressil http://www.eki.ee/dict/vkq/

Sõnastik koostati eesti keele õigusterminite baasil. Õigusterminile otsiti kasutuses olev eesti viipekeele üldkeeles kasutusel olev viibe, mis vastaks terminile nii sisult kui vormilt. Olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele.

Esialgu võivad uued oskusviiped tunduda võõrastavatena. Mida rohkem aga viipe päritolu analüüsida, selgub, et uued viiped on huvitavad ning õiguslikus tähenduses täpsemad ja õigemad. Kokku on sõnastikus ligikaudu 200 oskusviibet koos sisuseletuse ja näidislausega.

Sõnastiku koostajad kutsuvad kõiki huvilisi sõnastikuga tutvuma ja tagasisidet andma aadressil regina@viipekeeletolgid.ee

Vaata ka https://www.eki.ee/dict/vkq/yleskutse.html