Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavused terminitöö konkursid. Taotluste Menetlemise Infosüsteemis saab kuni 15. aprillini toetust taotleda nii oma valdkonna terminivara talletamiseks, olemasoleva terminibaasi korrastamiseks kui ka terminiürituste korraldamiseks.

Praegu on keeleportaalis Sõnaveeb juba üle 100 terminibaasi, mis sisaldavad eri valdkondade oskussõnu. Terminikomisjone oodatakse nii enda oskussõnastikke korrastama kui ka täiendama. Taotluste kirjutamisel palutakse esile tuua, kui palju mõistekirjeid on plaanis lisada või korrastada. Muidugi saavad taotlusi esitada ka uute terminibaaside loojad.

Terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursile on oodatud kandideerima juriidilised isikud, sh kõrgkoolid, kutsekoolid ja kultuuripärandiasutused, et arendada eesti oskuskeelt ning edendada kogukonna suhtlust.

Varasemast erinev on sel korral asjaolu, et taotlusi saab esitada üleriigilises Taotluste Menetlemise Infosüsteemis. Enne taotluse esitamist peaks taotleja tutvuma nii terminikonkursside tingimuste ja korra kui ka taotlusjuhendiga.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi tingimuste ja korraga ning esitage taotlus.

Tutvuge terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursi tingimuste ja korraga ning esitage taotlus.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Rohkem teavet leiab lehelt terminoloogia.ee.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059

Kuni 15. veebruarini saab eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid esitada konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2023“. Nomineerida saab kõrgkooliõpikuid, mis on tasuta avalikult kättesaadavad.

Konkursiga tunnustatakse eelmise aasta jooksul ilmunud kõrgkooliõpikute koostajaid või tõlkijaid, kes aitavad kaasa eesti erialakeele püsivusele. Auhinnale saab esitada kõigi valdkondade õpikuid ja kandidaate võivad esitada kõik soovijad, sh õpiku autor või tõlkija.

„Enamasti on õppija jaoks lihtsam teadmisi omandada ja keerulisi kontseptsioone mõista oma emakeeles. See aitab õpetatavaid teemasid paremini haarata ning suurendab seeläbi õppimise tõhusust. Samuti on emakeelsetes õpikutes võimalik kasutada erialakeelt täpsemalt ja selgemalt, sest autoritel on sügavam arusaam emakeele nüanssidest ja kultuurilisest kontekstist,“ sõnas eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomisjoni esimees Helin Kask. „Seetõttu soovimegi kvaliteetsete eestikeelsete õpikute koostajaid tunnustada ja esile tõsta.“

Eelmise aasta konkursi auhind läks jagamisele kahe õpiku autorite vahel: tunnustuse pälvisid „Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik“ ja „Visuaalsete pädevuste harjutusvara – digiõpik videotöös alustajatele“. Esile tõsteti, et õpikud on praktilised ja võivad leida kasutust ka väljaspool kõrgkooliõpet. „Visuaalsete pädevuste harjutusvara“ autori Eleri Lõhmuse hinnangul saadab tunnustus sõnumi, et kõrghariduskeelt on oluline hoida ja arendada. „Nii on eesti keel mitmekesine ja ka erialases suhtluses kasutusel,“ sõnas Lõhmus. „Keeletoimetamise“ õpiku autor Reili Argus lisas, et konkursi toel saab avaldada tänu autoritele, kes sageli koostavad õpikut missioonitööna, kuna aja- või asjakohane õppematerjal puudub.

Auhinnale esitatud kõrgkooliõpikuid hinnatakse mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.

Parima kõrgkooliõpiku auhinnale saab nominente esitada 15. veebruarini 2024 aadressil https://kko-avaldus.eki.entu.ee/. Auhind 2000 eurot antakse üle 15. märtsil keeleteo tänuüritusel. Auhinna määrab igal aastal eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomisjon.

Parimaid kõrgkooliõpikuid on valitud alates 2010. aastast. Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames ja seda korraldab Eesti Keele Instituut.

Tutvu ka konkursi statuudiga.

Lähem teave

Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog

kairi.janson@eki.ee

Kuni 4. detsembrini saab taotleda toetust eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Toetus võimaldab anda välja õpiku, mis täidab olulise lünga kõrgharidusõppes ning hoiab au sees eesti teaduskeelt ja terminivara.

Toetuse abil saab avaldada kõigi valdkondade tervikkäsitlusi, mis on digitaalselt kättesaadavad ja avatud litsentsiga. Loodav õpik peaks vastama kõrgkoolis välja selgitatud valdkondlikele vajadustele ning toetama õpet ühel, eelistatult mitmel õppekaval või -suunal. Toetusele saab kandideerida ka tõlkeõpiku projektiga. Kavandi saab esitada projektijuht või autor koostöös kõrgkooliga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson märkis, et Eesti ülikoolid ja teadusasutused on ainsad kohad maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt. „Eesti teaduskeele ja terminivara jaoks on hädavajalikud eestikeelsed kõrgkooliõpikud. Kutsun kõrgkoole üles neid looma ja selleks ka toetust taotlema,“ ütles Adamson.  

Programm „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2018–2027“ on jätk riiklikele programmidele „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ ja „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“. Programmi koordineerib Eesti Keele Instituut.

Lisainfo taotlusvooru kohta ning ülevaade hiljuti toetatud õpikuprojektidest ja juba välja antud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest asub Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Lisateave

Kairi Janson, EKI koordineerija-terminoloog

kairi.janson@eki.ee

10. oktoobril algas Vikipeedia terminivõistlus, millega kutsutakse Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste üliõpilasi ja töötajaid veebientsüklopeediat kirjutama.

Võistluse korraldajate eesmärk on avardada ja levitada eestikeelset terminivara ning kiirendada tänapäevase oskuskeele jõudmist Vikipeediasse. Wikimedia Eesti tegevjuhi Ivo Kruusamägi sõnul pakub Vikipeedia kasutamine võimalust kaasata suuremat hulka inimesi eesti keele väärtustamisse. „Omakeelse veebientsüklopeedia laiendamine pakub võistlusel osalejatele head võimalust enda uurimisteemasid nähtavamaks muuta, aga vähem oluline pole panustamise lihtsus, mis aitab rohkematel huvilistel valdkonnaga tutvust teha,“ lisas Kruusamägi. 

Vikipeedia on kõrgkoolidega pikalt koostööd teinud. Esimesed suuremad katsed siduda Vikipeediat õppetööga olid Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis juba 2010. aastal. Eesti Maaülikool liitus mõned aastad hiljem. Läbi aastate on üliõpilased koostanud õppetöö käigus üle 4000 vikiartikli.

Vikipeedia on pidevalt täiustuv teabekeskkond, mille areng sõltub aktiivsetest kaastöölistest, kes vabatahtlikult Vikipeediasse panustavad. Sellel aastal 21-aastaseks saanud eestikeelne Vikipeedia on arenenud nii artiklite arvu, teemade mitmekesisuse kui põhjalikkuse poolest. Eesti keele ja kultuuri säilimise seisukohalt on Vikipeedial kanda suur roll, olles ühtaegu nii andmete kaardistaja, säilitaja kui ka suur ja oluline keelekorpus.

Vikipeedia aitab juurutada eestikeelseid termineid, sest need jõuavad vikilehtede kaudu laiemalt kasutusse. Ainuüksi viimase aasta jooksul on eestikeelset Vikipeediat vaadatud üle 100 miljoni korra. Seetõttu on uute artiklite loomine väga oluline, et säilitada ja rikastada meie keelt, edendada emakeelset teadust ja tõrjuda võõrkeele pealetungi.

Terminivõistlus toimub 10. oktoobrist kuni 10. detsembrini 2023. Kõik hingelt ja vaimult teadlased, õppejõud ja üliõpilased on väga oodatud Vikipeediasse kirjutama ja Vikipeedia kirjutamiskoolitusest osa võtma. Jagamisele läheb arvukalt auhindu ja parimaid terminitöö edendajaid tunnustatakse 500-euroste stipendiumitega.

Novembrist algavad ka teadusteemaliste pikemate vikiartiklite võistlus ja Eesti teadusfoto võistlus. Nii on aasta lõpp Vikipeedias kindlalt teaduse päralt.

Terminivõistlust korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koos Eesti Keele Instituudi, Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Korraldamist aitab rahastada Haridus- ja Teadusministeerium strateegilise partnerluse programmi kaudu Wikimedia Eestiga.

Siit leiad konkursi tingimused ja info 11. oktoobril toimuva veebikoolituse kohta.

Lisateave:

Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti tegevjuht

ivo@wikimedia.ee

5191 3112

Programmi „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“ juhtkomitee kinnitas Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025. Selle peamine eesmärk on tõhustada terminitööd, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Tegevuskavas lepitakse järgnevaks kolmeks aastaks kokku terminitöö põhitegevustes.

Tegevuskavas on esitatud arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses inforuumis. Terminivara vajatakse üha rohkem ka keeletehnoloogia arenduses, näiteks valdkondliku masintõlke ja riigi tõlkevärava arendamisel.

Eesti terminitöö tegevuskava valmis Eesti Keele Instituudi (EKI) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eestvedamisel, selle koostamisse olid kaasatud terminikomisjonide ja kõrgkoolide esindajad ning teised terminitöö huvirühmad.

Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025 on leitav siit.

Lisainfo:

Kairi Janson, koordineerija-terminoloog, Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

Eesti Keele Instituut on välja kuulutatud tänavused terminitöö toetused nii terminikomisjonide tööks kui ka terminitöö edendamiseks ja populariseerimiseks. Taotlusi sai esitada 22. märtsini 2023.

Vaadake 2023. aasta toetusesaajaid siit.

Seekord pälvis toetuse 45 terminikomisjoni, nende seas 8 uut komisjoni, kes kas alles alustavad või ei ole varem vähemalt sama valdkonna komisjoniga programmist toetust taotlenud. Terminitöö edendamise ja populariseerimise toetus määrati üheksale projektile.

Toetuste määramise ettepanekud tegi 5. aprillil programmi „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“ juhtkomitee.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Toetuste kogusumma oli 123 850 eurot.

Lisainfot saab küsida Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloogilt Kairi Jansonilt aadressil kairi.janson@eki.ee.

Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud 2023. aasta terminitöö konkursid. Kuni 22. märtsini saab toetust taotleda nii oma valdkonna terminivara talletamiseks, olemasoleva terminibaasi korrastamiseks kui ka terminiürituste korraldamiseks.

„Kõik erialainimesed, olgu nad siis õppejõud, teadlased või oskustöötajad, arendavad eestikeelset terminivara ja hoiavad seda igapäevatöö käigus elus,“ sõnas konkursside koordineerija Kairi Janson. „Et need terminid valdkonnas ühtlustuksid ja näiteks ka tõlketekstides kajastuksid, on oluline nende üle arutleda ja need kõigile lihtsasti kättesaadavaks teha. Selleks soovimegi valdkonna asjatundjatele tuge pakkuda.“

Terminibaaside koostajad saavad muuta oma terminivara avalikuks Sõnaveebis, kus on praegu juba ligi 100 terminibaasi. Komisjone oodatakse nii uusi terminibaase looma kui ka olemasolevat terminiinfot korrastama ja täiendama. Sel aastal on varasemast erinev asjaolu, et taotleda saab fikseeritud toetussummasid: väikese, keskmise ja suure projekti toetust. Projekti suurus sõltub sellest, kui paljude mõistetega uuel toetusperioodil töötada kavatsetakse.

Terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursile on oodatud kandideerima juriidilised isikud, sh kõrgkoolid, kutsekoolid ja kultuuripärandiasutused, et arendada eesti oskuskeelt ning edendada kogukonna suhtlust.

Tutvuge terminikomisjonide konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Tutvuge terminitöö edendamise ja populariseerimise konkursi statuudiga ja esitage taotlus.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Rohkem teavet ja leiab lehelt terminoloogia.ee.

Lisainfo

Kairi Janson

koordineerija-terminoloog

Eesti Keele Instituut

kairi.janson@eki.ee

5387 9059

Kuni 27. veebruarini saab esitada eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2022“.

Konkursi eesmärk on tunnustada kõrgkooliõpikute koostajaid, kes aitavad kaasa eesti erialakeele püsivusele, juurutades ka eestikeelset terminivara. Auhinnale võib esitada kõigi valdkondade õpikuid.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust ja kõrgharidust. Eesti keele püsimise eelduseks on eestikeelne kirjavara, ka õpikud. „Emakeelne teaduslik mõte on sügavam ja kujundirohkem kui võõrkeeles kirjutatu. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada ja eriala õpetada,“ ütles Lukas. „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostajad väärivad kahtlemata kõrget tunnustust. Osal juhtudest on õpikute koostamisekski saadud riiklikku toetust.“

Eelmisel aastal pälvis auhinna kolmeosaline kõrgkooliõpik „Avalik poliitika“. Laureaadi juures tõsteti esile, et kolm õpikut moodustavad mahuka tervikteose, mis paistab silma süstemaatilisuse poolest ja esitab valdkonna kõiki aspekte. Samuti oli teos lühikese ajaga leidnud tunnustust väärtusliku õppematerjalina. Õpiku koostaja Georg Sootla sõnul on see suurim kompliment, kuna kõrgkooliõpiku kirjutamine on suuresti missioonitöö. „Peamine, mis pani silmad särama, oli vanasõna „Töö kiidab tegijat“ kinnitumine,“ lausus Sootla.

Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind antakse 2022. aasta jooksul ilmunud õpiku autori(te)le või tõlkija(te)le. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad, sh õpiku autor või tõlkija.

Auhinna määramisel hinnatakse kõrgkooliõpikuid mitme kriteeriumi alusel. Muu hulgas vaadatakse kasutatud terminite ajakohasust, keelekasutust ja stiili ning ülesannete ja praktiliste tööde olemasolu. Samas pööratakse tähelepanu kujundusele ja tänapäevaste e-lahenduste kasutamisele.

Parima kõrgkooliõpiku auhinnale saab kandidaate esitada 27. veebruarini aadressil https://kko-avaldus.eki.entu.ee/. Auhind 2000 eurot antakse üle emakeelepäeva ürituste raames. Auhinna määrab igal aastal eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee.

Parimaid kõrgkooliõpikuid on valitud alates 2010. aastast. Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames ja seda korraldab Eesti Keele Instituut.

Tutvu ka konkursi statuudiga.

Lisateave

Kairi Janson
koordineerija-terminoloog
kairi.janson@eki.ee
5387 9059

Kui olete sõnastike ja terminbaaside koostamise töövahendit Ekilexi viimase poole aasta jooksul kasutanud, siis olete ilmselt märganud seal muudatusi. EKI arendusmeeskond soovib anda panuse, et aidata kokku koguda ning kasutajatele kuvada võimalikult palju eestikeelsest oskussõnavara. Sellega saab igaüks meist anda olulise panuse eesti keele säilimisele teadus- ning hariduskeelena.

Ekilexi kasutajaliides näeb viimaste uuenduste tulemusena veidi teistsugune välja ning lisandunud on mitmesuguseid funktsioone. Allpool kirjeldame muudatusi lähemalt, et saaksite otsustada, kas need võiksid teie tööd lihtsustada, aidata teil Ekilexis tõhusamalt tööd teha või kogutud andmeid Sõnaveebis terviklikult kuvada.

Kui teil tekib Ekilexi kasutades küsimusi või avastate mõne bugi, siis kirjutage aadressile kasutajatugi@ekilex.ee.

Kui teil on ettepanekuid, milliseid funktsioone Ekilexi lisada, siis julgustame teid kirjutama tootejuht Marja Vabale aadressil marja.vaba@eki.ee.

Allpool esitame kaks olulisemat muudatust ja täiendust. Kõiki muudatusi näete lehel “Ekilexi uuendused (sügis 2022)”.

1. Uut mõistet ja terminit lisades (ning terminit muutes) avaneb nüüd uus kuva
   
   Juhul kui termin, mida lisama hakkate, on juba mõnes Ekilexi sõnastikus või terminibaasis olemas, palub süsteem, et valiksite olemasolevate variantide seast sobivaima tähenduse ja märgiksite selle linnukesega.
   See ei tähenda, et teie loodav kirje või termin liidetakse kellegi teise kirjesse: tähenduste ühendamine on oluline selleks, et Sõnaveebis sarnase tähendusega kirjeid ühel vahelehel kuvataks. Et kõiki teisi kirjeid näeksite, on oluline, et valiksite nüüdsest enne uute kirjete lisamist töölaualt „Valitud sõnakogudest“ kõik sõnakogud. Vaadake lähemalt siit.
   
   
2. Lisatud mõistekirjeid saab nüüd vaadata tabelina
   
   Praegu toimib funktsioon korraga kuni 50 mõistekirje puhul. Tabelivaates saab kuvada otsingutulemusi: näiteks saate otsida kõiki a-tähega algavaid termineid (tärnotsing: a*) ja siis need tabelina kuvada. Vaadake lähemalt siit.